TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Menetlus Väärteo kvalifikatsioon Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Menetlusalune isik Kaevatav menetleja otsus Esindaja
- aprill 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas nr 4-07-634 (kohtueelses menetluses nr 2840,06,004309) Sergei Teppani kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale asja sisuline arutamine istungil liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 ja 2 kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Lõuna Politseiprefektuur Viljandi politseiosakond (aadress Pargi 1, Viljandi 71020) korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissar Alvar Pähkel Sergei Teppan Lõuna Politseiprefektuur korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Alvar Pähkeli
- jaanuari 2007 otsus Segei Teppani karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 160 trahviühikut, s. o 9 600 krooni ning LS 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks jurist Eda Saik RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
- Jätta kaebus rahuldamata ja muutmata Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Alvar Pähkeli
- jaanuari 2007 otsus Sergei Teppani karistamises LS § 7419 lg 1 järgi 160 trahviühikuga, s. o 9 600 krooni ning § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Muud otsustused
- Edastada määruse koopia Viljandi politseiosakonnale ja Sergei Teppanile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
- Selgitada, et kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
- Väärteoprotokolli sisu ja kohtuvälise menetleja otsus 1.1 Väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjeldus ja õigusirikkumise kvalifikatsioon Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt juhtis Sergei Teppan
- detsembril 2006 kella 18.27 ajal Viljandi linnas sõiduautot Ford Galagy (registri nr 238TFU) alkoholijoobes. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 7419 järgi. 1.2 Kohtuvälise menetleja otsus ja otsuse põhjendused Kohtuvälise menetleja
- jaanuari 2007 otsusega on Sergei Teppanit karistatud LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 160 trahviühikut, s. o 9 600 krooni ning LS 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Kohtuväline menetleja Sergei Teppani vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja on põhjendanud Sergei Teppani karistamist üldise olukorraga liikluses, kus igal aastal hukkub sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese. Sellise olukorras ja eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korral, peab riik andma selge signaali sellest, et tegemist on riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud sarnase väärteo, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Joobes juht paneb ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on põhjendatud tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine.
- Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Kaebaja on taotlenud tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mille kohaselt ei määrataks lisakaristust (juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks). Kaebaja väitel tarvitas ta õhtul alkoholi. Kuna järgmisel hommikul oli tal eelmisest õhtust peavalu, siis jõi ära 1,5 liitrise GINi. Päeva jooksul ta magas ja sõi korralikult ning õhtul sõitma hakates tundis end hästi ega arvanud, et organismis veel alkoholi on. Paraku selgus kell 18.27 aga vastupidine tõsiasi. Kaebaja on leidnud, et kohtuvälise menetleja ametnik teda karistanud liiga rangelt, määrates nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse. Kaebaja väitel on tema kuu sissetulek 5 600 krooni ja tal on kaks alaealist koolis käivat last, keda on vaja ülal pidada. Määratud trahv on tasutud
- veebruaril 2007 täies ulatuses, tunnistades seega oma väärtegu. Väidetavalt trahvi tasumiseks on laenanud raha tuttavatelt. Arvestades asjaolu, et kaebaja töötab autojuhina, siis on juhtimisõigus talle oluline. On kursis kohtupraktikaga, et inimene, kelle elukutse on autojuht, peab olema liikluses eriti seaduskuulekas, kuid kaebaja väitel ta ei tundnud end
- detsembri 2006 õhtul alkoholijoobes olevat. Kuna ei taha tööd kaotada ja autojuhitöö meeldib talle siis seetõttu on palunud jätta kohtul juhtimisõigus alles. Kaebaja on osundanud veel sellele, et vääteootsuses on karistamist põhjendatud varasemalt toime pandud sarnase väärteoga, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Tegelikult on viimasest liikluseeskirja rikkumisest mööda juba vähemalt viis aastat. Õigustamata varasemalt toimepandud liikluseeskirja rikkumisi on kaebaja väitel kohatuks ka riigi käitumist selliselt, et aastate möödudes heidetakse ette süütegusid. Kaebaja on seisukohal, et riik peab lähtuma isiku iseloomustamisel karistusregistri seadusest. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 31 lg 1 ja 2 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni ning arhiivi antud karistusregistri andmete õiguslik alus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel vaid teatud menetluste läbiviimisel. Väärteomenetlus aga KarRS § 22 lg p 21 kohaselt sellesse loetellu ei kuulu. Seega võimalik varasem ja nüüdseks aegunud õigusrikkumine ei oma karistuse määramisel mingit tähendust. Riik ei saa eeldada, et inimesed ei muutu ja seepärast pole riigivõimu esindajal kohane inimestele nende ammu aset leidnud tegusid ette heita. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse väärteo eest mõistetud karistusandmete kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama pikk aeg karistuse kustumisel oli ka siis kui kehtis haldusõiguserikkumise seadus. Seega ei 2 saa otsuses määratud karistuse põhistusena tuua aluseks asjaolu, et menetlusalune isik on varem pannud toime samalaadse teo. Kaebaja on viidanud veel asjaolule, et väärteootsuses on kirjas, et isik on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes (1,00 mg/l väljahingatavas õhus, mis vastab ca 2 promillile veres). Otsust tehes ei saa tugineda alkomeetri näitudele, sest LS § 7419 ei näe ette võimalust, et karistus määratakse vastavalt joobe näidule. Pealegi ei ole alkomeeter mõõteriist mõõteseaduse tähenduses, vaid sellega tuvastatakse, kas väljahingatavas õhus on alkoholi või mitte. Väljahingatavas õhus alkoholi olla ja ilmselt oligi, kuid karistuse määramisel ei saa lähtuda mõõtühikutest.
- Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja väitel ei ole alust otsuse osaliseks tühistamiseks. Menetlusaluse isiku väide, et otsuses on arvestatud varasemat karistatust ei ole asjakohane. Otsuses on viidatud asjaolule, et isik on varem samalaadse teo toime pannud ning seda on arvestatud karistamisel. Kolmeks kuuks juhtimisõiguse ära võtmine on olnud lisakaristuse mõistmisel igati põhjendatud.
- Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 4.1 Menetluse käik Kohus arutas asja kohtuistungil, mille tulemusena pidas võimalikuks lahendada asi kohtuotsusega. Menetlusalune isik kaebuse esitajana, olles kohtusitungi ajast teadlik, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtusitungil viibis menetlusaluse isiku esindaja. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusalune isiku esindaja seisukohta asja arutamiseks ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, pidas kohus võimalikuks arutada asja kohtuistungil ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. 4.2 Kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja põhjendused Väärteoprotokollis kajastatud asjaolud Sergei Teppani kohta leidsid kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist ja kohtuvälise menetleja otsus Sergei Teppan karistamises LS 7419 lg 1 ja 2 järgi on põhjendatud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest järelduks Sergei Teppani karistamise mittevastavus väärteomenetluses tuvastatud asjaoludega. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist asjaolu, et Sergei Teppani karistamine lisakaristusega on ülemääraselt karm. 4.
- Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohtus ei olnud vaidlust Sergei Teppani karistamise õiguspärasuses põhikaristusega. Kohus leidis, et karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; menetlusalusele isikule põhikaristuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sergei Teppani vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud ning tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ka kohus. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja on Sergei Teppani karistamisel lähtunud KarS §-st
- Kohus on seisukohal, et ka Sergei Teppanile kohtuvälise menetlusega mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises kolmeks kuuks on seaduslik ja vastav toimepandud väärteo raskusele. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja motiveeringud Sergei Teppani karistamises lisakaristusega on asjakohased ning kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kohtuväline menetleja on otsuse põhjendamisel muuhulgas viidanud ka alkoholjoobe tuvastamise protokollile, mille kohaselt oli Sergei Teppanil tuvastatud alkohol 1,00 mg/l väljahingatavas õhus, mis vastab ca 2 promillile veres. Kaebaja väide, et karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud mõõtühikutest, ei ole asjakohane. Joobeseisund iseenesest ei ole kohtus vaidluse esemeks ning kohtuvälise menetleja viide mõõteriistaga tuvastatud näidule on 3 kohtuvälise menetleja otsuse põhjendavas osas kui faktile Sergei Teppanil esinenud alkoholijoobe kohta. LS § 7419 lg 2 järgi toimepandud väärtegu mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühiku või arestiga. LS § 7419 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 7419 lg-s 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse mõistnud miinimummääras. Miinimummäära mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud õigusrikkuja isikut ja tema varasemat käitumist. Kohus on seisukohal, et isiku karistamine õigusrikkumise eest oleneb isiku varasemast õigusvastasest käitumisest ja karistuse mõistmisel tuleb sellega arvestada ning kohtuväline menetleja on seda ka arvestanud. Kuigi Sergei Teppani karistatus analoogilise väärteo eest on kustunud ning tal ei ole väärteokaristatust, tuleb arvestada asjaoluga, et
- aastal on Sergei Teppan juhtinud moorsõidukit alkoholijoobes. Viljandi Maakohtu
- juuni 2001 otsusest nähtuvalt on esialgne kohtuvälise menetleja otsus Sergei Teppani kaebuse alusel muudetud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine asendatud rahatrahviga 100 päevamäära, s. o 5 300 krooni. Sergi Teppani teistkordne kaebuse rahuldamine ei vastaks ühiskonnaliikmete ootustele toimivast õiguskorrast. Õiglane, tegija süü suurusele vastav karistus tugevdab ühiskonnaliikmete usku õigusnormide toimesse ning soodustab nende integreerumist õiguskorda. Sergei Teppani osundatud asjaolud kutselise autojuhina juhtimisõiguse olulisusele, tekkivale väidetavale majandusliku olukorra raskenemisele ja ka kahe lapse olemasolu, on kindlasti Sergi Teppanile ja tema perekonnale olulised asjaolud. Samas need esitatud asjaolud iseenesest ei ole tema lisakaristusega karistamise välistavateks asjaoludeks. Joobes sõiduki juhtimine on spetsiifiline väärtegu, mille puhul on seaduses sätestatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kutselise autojuhina pidanuks Sergei Teppan ette nägema ja teadvustama, milliseid tagajärjed võivad olla on sõiduki juhtimisest alkoholijoobes, kaasa arvatud perekondliku ja majandusliku olukorra muutumine. Toomas Lillsaar Kohtunik 4