) § 29 lg 1 p 1 alusel ning õigusabile tehtud kulutused hüvitada. Vajalikuks peetakse kohtuistungit. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse rahuldamisega. Otsuse tegemisel on tuginetud politseisisese andmebaasi POLIS andmetel, kus endisel oli kirjas, et Rapla politseijaoskonna poolt tehtud väärteootsus, millega võeti Aivar Suvelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, oli jõustunud ja kaebust ei olnud esitatud. Kuna Rapla sisestas andmed hilinenult, siis saigi võimalikuks valedele andmetele tuginev otsus. Nüüd on teada, et protokolli koostamise hetkel oli juhtimisõigus olemas. Tegevuses puudub väärteokoosseis ja menetlus tuleb lõpetada
Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid kaebuses esitatud asjaolude juurde, samuti kohtuistungi läbiviimise nõude juurde. Istungil taotletakse otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Neile on arusaamatu, miks ei võetud menetlusaluse isiku seletust arvesse. See näitab, kuidas suhtub politsei inimese põhiõigustesse, samuti kuidas käib vastutusele võtmine. Isikul ei ole õigusteadmisi, mistõttu peab õigusabi võtma ja asjatult kohtus käima. Sama asja tõttu on aluseta põhjustatud kohtule tööd juurde. Andmebaasi POLIS kasutamiseks puudub õiguslik alus. Politseiametnike vaheline koostöö puudub. Sellest ka jäme rikkumine nende poolt. Peale protokolli valmimist enam inimesest ei hoolitud. Tehakse konveiertööd. Teades, et andmebaas POLIS ei ole seaduslikuks aluseks väärteo korral, ikka kasutatakse seda edasi. Ei kontrollita karistusregistrit. Välja oleks saanud küsida teise politseijaoskonna otsuse. Otsuse kätteandja on samuti politseiametnik, kes oleks pidanud otsuse tegijale andma teada menetlusaluse isiku vastuse otsuse kättesaamisel. Politsei poolt toimub endaõigustamine, kuigi politseisisene töö on kordineerimata. Iga hetk võib uuesti sattuda politsei vägivalla ohvriks. Otsus tuleb tühistada ja välja mõista menetluskulud. Vajalik on teha märgukiri Politseiameti peadirektorile, näidates, kuidas politseijaoskond menetleb väärteoasju ja käitub menetlemisel menetlusaluse isikuga. Kohtuväline menetleja jääb varem esitatud seisukoha juurde. Kui menetlusalune isik autot juhtis, siis ei olnud tal selleks keeldu. Temale esitatud politseisisese andmebaasi POLIS 2 väljavõte ei näidanud muud kui varasema otsuse jõustumist. Veel pole olnud juhust, et see andmebaas ei näita õigeid andmeid. Protokollikoostja ei andnud temale edasi, mida menetlusalune isik oli rääkinud. Otsuse tegemise aluseks oli protokoll ja andmed, kust oli näha juhtimisõiguse puudumine. Karistusregistrisse otsust tegev isik ise sisse ei pääse. Selleks on jaoskonnas teised ametnikud. Neid andmeid ei jõuakski võtta väärteoasjade suure hulga tõttu. Teisest politseijaoskonnast jõustumise andmeid ei olnud vajadus välja nõuda, sest andmebaas näitas juhtimisõiguse äravõttu. See juhtum on teada antud ülemustele. Väärteoasi tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Tegemist ei ole enda õigustamisega, vaid selgitusega, kuidas selline viga tekkis. Tegemist ei ole väikese veaga. Kohtuistungil uuriti veel kirjalikke materjale, milledeks oli väärteoasja toimik ja –otsus, väärteoprotokoll, Rapla politseijaoskonna otsus nr 2700,06,002420, Rapla kohtumaja 17.10.2006.a otsus väärteoasjas 2700,06,002420, kohtuvälise menetleja kirjalikud vastused kaebuse motiividele ja menetlusaluse isiku vastus kohtuvälise menetleja kirjalikule vastusele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused
lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on enne arutatavat väärtegu toime pannud väärteo, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Väärteoasja on arutatud kohtus esitatud kaebuse alusel. Kohus on vähendanud karistuseks määratud rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise osas jättis politseiotsuse muutmata. Otsus on jõustunud 25.10.2006.a. Arutatava väärteoasja protokoll on koostatud 28.09.2006 ja otsus karistamise kohta on tehtud 17.10.2006.a, s.t ajal kui eelmise väärteootsus ei olnud veel jõustunud. Kohtuväline menetleja on jätnud selle asjaolu kontrollimata.
sätestab, et kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus tühistab otsuse ja lõpetab menetluse väärteomenetlust välistava asjaolu tõttu (
Menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused (
Kohtus on leidnud tuvastamist, et kohtuväline menetleja on lähtunud karistuse määramisel ainult politseiasutuses kasutatavast andmebaasist POLIS. Sellest aga ei piisa, kui otsuse teinud ametnikule oli nähtav protokollis menetlusaluse isiku seletus, et tema suhtes tehtud otsus veel ei kehti. See ütlus oleks pidanud ametnikus tekitama kahtluse, mida on vaja igal juhul üle kontrollida. Väärteoprotokolli kätteandmisest kuni otsuse tegemiseni oli ametnikul aega 30 päeva, s.o 28. oktoobrini 2006.a. Kahtluse korral oleks jõudnud ära oodata kohtuotsuse jõustumisegi. Politseiasutustele on kasutada karistusregister. Karistusregistrit aga ei kontrollitud. Kuigi kasutamise takistust ei ole selgunud aga kui peakski selle kasutamisel olema põhjendatud takistus, siis saab teha päringu varasema otsuse jõustumise kohta karistava otsuse teinud politseiasutusest. Õigustamatu on põhjendus, et väärteoasju on palju ja ametnikul endal puudub võimalus kasutada karistusregistrit. Samuti on olnud põhjendamatu ainult andmebaasi 3 POLIS andmetest lähtuda otsuse tegemisel. Menetlusaluse isiku süü asjaolude välja selgitamisel tuleb suhtuda nii isikusse kui ka tema tegevusse tõsise tähelepanuga, sest süüdistuskoormis lasub kohtuvälisel menetlejal, mitte menetlusalusel isikul.
järgi peab kohtuväline menetleja lahendi tegemisel arvestama ühe asjaoluna ka menetlusaluse isiku ütlusi. Kohtuvälisel menetlejal on kohustus eeskätt välja selgitada väärteomenetlust välistavad asjaolud enne süü kindlakstegemist. Samuti peab ametnik tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii süüstavate kui ka õigustavate tõendite osas. See tuleneb
§-st 4. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga, et kohus peab tegema märgukirja politseiametile. Kohtule ei ole sellist seaduslikku alust. Oma seisukohad võtab kohus otsuses, millest tulenevalt on võimalik edaspidi vältida tehtud vigu nii kohtuvälisel menetlejal kui ka teistel puudutatud isikudel. Kohus ei sekku muul viisil teise ametkonna tegevusesse. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 pdes 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lääne Politseiprefektuur on riigieelarveline asutus, mistõttu õigusabikulu tuleb väljamõistmisele riigieelarvevahenditest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tugineb
§-le 23. Õigusabi rahaline kulu on tõendatud juurdelisatud arvega. Õigusabi tasustamise tingimuseks on olnud tasu 7 päeva eest. Hinnates kaebuse ja sellele järgnenud kirjaliku vastuse mahtu, nende koostamiseks kulunud aega, esinemist kohtuistungil ning väärteotoimiku teisi materjale leiab kohus, et põhjendatud on hüvitada kogu makstud tasu, milleks on 6000 krooni ja lisaks käibemaks 1080 krooni. Õigusabi andmiseks kulutatud aeg ja tasu on mõistlik. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.