1-07-3645\1

1-07-3645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-3645 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Merili Koidu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Merili Koidu (sündinud 20.02.1984.a; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Merili Koidu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 26.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Merili Koidu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Merili Koidu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 05.05.2005.a otsusega KarS § 200 lg2 p4,7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS §§-ide 64 lg1 ja 65 lg1 alusel mõisteti liitkaristus Tartu MK 05.05.2005.a. ja Tartu MK 07.03.2005.a. otsuse kogumis, suurendades üksikaristusest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.01.2005.a ja lõpp 18.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.03.2007.a. 2 Merili Koidu karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on M. Koidu suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. M. Koidu on osalenud sotsiaalhoolekande programmi raames väljaspool vanglat „Jalgrattamatk“ 11.08.2006.a. ning „Haridus harituse nimel“ 20.12.2006.a. Eesti Kunstimuuseumis. Hetkel omandab põhiharidust Keila Gümnaasiumi Harku filiaali 9-ndas klassis, ei tööta, kuid vabanemisel soovib jätkata õpinguid õhtukoolis ning asuda õppima meditsiinikooli. M. Koidu on varasemalt kohtulikult karistatud. Kinnipeetav oli amfetamiinisõltlane alates 17ndast eluaastast, kuid väidab, et vabanedes ei hakka uuesti narkootikume tarbima. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi ei tea M. Koidu täpselt, kuhu elama asub, kuid võimalus on ajutiselt elama minna venna juurde aadressil XXXXXX. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Seisuga 12.02.2007.a on kinnipeetaval täitelehti tasuda summas 21 065,76.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui M. Koidu jätkab alkoholi tarvitamist ja suhtlemist endise tutvusringkonnaga. Ka puuduvad Tal lähedased, kes teda toetaksid: ema on alkohoolik ning vend, kelle juurde ka ajutiselt elama asub, on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava poolt on ohustatud inimesed Tema tutvusringkonnast. Oht seisneb võimalikus vägivaldsuses. Kinnipeetav peab taastama peresuhted, vältima alkoholi tarvitamist ning hoiduma endisest tutvusringkonnast. Samuti peab M. Koidu allutama käitumiskontrollile ning Ta peaks omandama vähemalt põhihariduse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Merili Koidu sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et M. Koidu vajab peale vangistust kindlasti täiendavat sotsiaalset abi ja toetust lisaks vennale ka kriminaalhooldaja poolt. Merili Koidu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et Tal on soov muutuda ja tahab alustada normaalset elu. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Merili Koidu ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Koidu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Koidu ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Koidu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Merili Koidu kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 3-aastane 3kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi M. Koidu omab kolme distsiplinaarkaristust, kannab ta karistust võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, seega on aeg, mil M. Koidu on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. M. Koidu peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal 3 eeldatakse ka M. Koidu suhtes koostatud iseloomustuses. M. Koidu ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Merili Koidu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M. Koidu saab küll ajutisel minna elama oma venna juurde, kes on aga kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav oli amfetamiinisõltlane alates 17ndast eluaastast. Vabanemisel puudub ka garanteeritud töökoht. Seisuga 12.02.2007.a on kinnipeetaval täitelehti tasuda summas 21 065,76.-kr. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on M. Koidu`l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.04.2008.a) ning M. Koidu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Koidu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik