1-07-3582\2

1-07-3582 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3582 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Railis Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Railis Mägi (sündinud 21.05.1980.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Railis Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 23.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Railis Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raili Mägi tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 29.07.2003.a otsusega KarS § 201 lg2 p1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendati mõistetud karistust Vilajandi MK 14.11.2001.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra, liitkaristusena mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.07.2003.a ja lõpp 18.05.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.06.2005.a. 2 Railis Mägi karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 2 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on R. Mägi suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarrikkumist, viimane oli noomitus. R. Mägi ei ole vangistuse ajal õppinud, kui hetkel asub Murru Vangla Avavangla osakonnas. R. Mägi on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Sõltuvust alkoholist eitab. Vangistuse jooksul alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ei ole täheldatud. Esitatud andmete järgi on R. Mägi elukohaks märgitud XXXXXXX. Antud aadressil üüris K M korterit Eestis viibimise ajal. Käesolevaks ajaks on üürileping lõpetatud ja korter omanikule tagastatud. Uude ostetud korterisse ei ole K ja ta elukaaslane nõus R. Mägi üksi elama lubama. K. M sõnul on nad elukaaslasega nõus R. Mägi peale tähtaegset vabanemist enda juurde Soome elama võtma ning kindlustama töökohaga elukaaslase firmas. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Julgestusosakonna andmetel ühiskonnale väheohtlik. Isikuvastaseid kuritegusid pole, samuti puuduvad kuritegudel ühised põhjused ja motiivid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Railis Mägi ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et R. Mägi`l puudub elukoht ja toetav võrgustik. Railis Mägi taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on aru saanud oma kuriteo ühiskonnaohtlikkusest. Tal on reaalsed plaanid õiguskuuleka elu korraldamiseks pärast vabanemist. Kahetseb tehtut. Arvab, et iseloom lubab alkoholi tarvitada edaspidi nii, et probleeme ei teki, kuigi ise ütleb, et vahest võib piir ära kaduda. Prokurör ei toeta Railis Mägi ennetähtaegset vabastamist. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on määratud korduvalt kriminaalhooldusele, kuid on rikkunud kontrollnõudeid. Tal puudub vabanemisel elu-ja töökoht. Tema viimane kuritegu seisnes tööandjalt varastamises. Seega ei ole Ta ka usaldusväärne töötaja, mistõttu lisaks oma puudulikule haridusele ja tööoskustele, on Tal veelgi raskem tööd leida. Vanglas Ta ei ole õppinud ega töötanud. Vabaduses oli Tal probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Õde on nõus Ta võtma enda juurde Soome peale tähtaegset vabanemist. Seega puuduvad praegu Tema ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused. Kohus, ära kuulanud Railis Mägi ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Mägi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Mägi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Mägi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Railis Mägi kannab karistust võõra vara omastamise eest, mille eest talle mõisteti 3-aastane 10kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on Ta samuti käitumiskontrolli rikkunud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et R. Mägi suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. R. Mägi peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka R. Mägi suhtes koostatud iseloomustuses ning R. Mägi ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Railis Mägi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on R. Mägi`l kandmata ligikaudu 2 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.05.2007.a) ning R. Mägi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik