4-07-311\1

Väärteoasi nr 4-07-311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-311 (2318,06,005168) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Dmitri Jegonjan (ik: 38305260270) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Dmitri Jegonjan süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Dmitri Jegonjanile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.11.
5. Juhul, kui menetlusalune isik jätab aresti kandmisele ilmumata ja temale määratud arerst ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti kandmise algust arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. Dmitri Jegonjanilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Dmitri Jegonjan, 4-07-311, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.03.2007 ja otsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 873965 selles, et 21.11.2006 kella 23.40 ajal peeti Kopli 104 maja juures kinni menetlusalune isik, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4650/271 nähtuvalt tuvastati 22.11.2006 kell 00.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas hiinlast. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli väärteoasja kohtulikust arutamisest teadlik ja teda oli sellest teavitatud allkirja vastu. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik on teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning tema ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt lühiajalise arestiga karistatud ja ka see ei ole avaldanud mõju, tuleks seekord kohaldada pikemaajalist aresti, so 8 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega kui ka lühiajalise arestiga. Määratud rahatrahvid kokku summas 7700 krooni on tasumata ja kuigi menetlusaluse isiku väidete kohaselt on tal sissetulek, võib järeldada, et tal puudub kas piisav sissetulek määratud tahatrahvide tasumiseks või soov neid tasuda. Seega ei avalda rahatrahvid oodatud mõju, kuivõrd need on jäetud tasumata. Rahatrahvide määramisele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt süütegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem lühiajalise arestiga karistatud ja see ei ole mõju avaldanud, leiab kohus, et edaspidiselt tuleb määratavat karistust karmistada, määrates aresti pikemaajalise, mis sunniks menetlusalust isikut kas loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või siis hoiduma narkootilise aine tarvitamisest vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik