← Eesti

4-07-923\1

4-07-923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-923 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Deniss Garussov (ik: 37909130268) Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
  3. Deniss Garussov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 17 (seitseteist) päeva.
  4. Deniss Garussovile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt 01.09.
  5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.
  6. Deniss Garussovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Deniss Garussov, 4-07-923, joobe tuvastamine“. Kui menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.03.
  7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 17.02.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 702783 selles, et 16.02.2007 peeti Jaama 2 maja juures kinni Deniss Garussov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 476/156 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas hommikul kella 10-11 ajal hiinlast. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli allkirja vastu kätte antud temaga koos elavale täiskasvanud isikule. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd ta ei ole taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, leiab kohus, et väärteoasja võib lahendada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, sest eelmised trahvid on tasumata ja varasemad arestid ei ole samuti oodatud mõju avaldanud. Nõuda välja ka joobe tuvastamise tasu. Karistus tuleks ära kanda hiljemalt 01.09.2007 menetlusaluse isiku valitud ajal. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase kahe aasta jooksul samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 3420 krooni ulatuses ja arestidega 32 päeva ulatuses. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et legaalse sissetuleku puudumisel on menetlusalusel isikul võimatu trahve tasuda ning ainuvõimalikuks karistuseks saab olla arest. Kuivõrd ka korduvad arestid ei ole oma mõju avaldanud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata pikemaajalisem arest, tagamaks selle, et ta vähemalt aresti kandmise ajal ei tarvita narkootilisi aineid. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.