lg 2 ja § 202 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav A l e k s a n d r TIŠIN - isikukood 37201182225, kodakondsuseta; põhiharidusega, kindla elukohata, sisse registreeritud XXXXXXX; töötas ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral; vabanes viimase karistuse kandmiselt 03.03.2006.a.; tõkend – vahi all pidamine alates 03.11.06.a. (eelnevalt oli kinni peetud 13.-15.09.06.a.) Kaitsja vandeadvokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A l e k s a n d r TIŠIN KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdistuses KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. 2 Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning algusega
Tišin selles süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatav A. Tišin tunnistas end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja U. Truija pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et A. Tišini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu T. J ütlustega eeluurimisel auto ostmise ja selle varguse kohta 21.08.06.a. (tl.3; 4 -5; 60-61); -tunnistaja A G ütlustega eeluurimisel (tl. 14-16); - konstaabel M. Armi ettekandega sõiduauto liikumise kohta Tallinn-Narva maanteel ning 3 teelt keeramisese kohta endise Musta Kassi kõrtsi territooriumile (tl.17); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl. 18 - 23); - eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr. GE-1893-06/4997 (tl. 42- 43); - süüdistatava enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl.63 - 66), kus ta väitis, et sai auto tundmatutelt isikutelt ning pidi selle toimetama Narva; autol olid ärandamise tunnused, lõhutud oli süütelukk, puudusid esiistmed. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Tišini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Tišini süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Tišinit, kellel puudus vabaduses kindel elu- ja töökoht, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Ta on isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes pärast vanglast vabanemist on poole aasta jooksul toime pannud uue varavastase kuriteo. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu (antud asjas DNA ekspertiis 5 840 krooni), määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Arvestades A. Tišini varanduslikku seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. osa sundrahast, samuti ekspertiisitasu) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.