1-07-3572\1

1-07-3572 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3572 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Tõlk Nadežda Paukson Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Oleg Guštšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Guštšin (sündinud 27.01.1973.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Oleg Guštšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et O. Guštšin vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 23.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Guštšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oleg Guštšin tunnistati süüdi Viru Ringkonnakohtu 08.11.1996.a otsusega KrK § 17 lg6 - 141 lg2 p1,2,3 ja § 17 lg6 – 101 p1,8 järgi. KrK § 40 lg1 alusel loeti kergem karistus kaetuks 2 raskema karistusega ning karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt kadmata karistusosa Kohtla-Järve Linnakohtu 18.11.1992.a. otsuse alusel. Lõplikuks kandmisele kuulub 15 aastat vagistust kinnises vanglas. Karistuse kandmise algus on 05.10.1995.a ja lõpp 05.10.2010.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 - 05.10.2005.a. Oleg Guštšin`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 3 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on O. Guštšin`i suhtes kohaldatud 11 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Viimase kuue aasta jooksul, peale tööle asumist, rikkumisi esinenud ei ole. O. Guštšin töötab vanglas alates 2001 aastast, antud hetkel puidutöötlemise ettevõttes. Maksab hagi töötasust. Vanglaametnikega suhtel korrektselt, samuti ka kinnipeetavatega. Huvitub spordist ja külastab tihi raamatukogu, on usklik. O. Guštšin`i on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud narkootikumide ja alkoholi tarvitamist. Esitatud andmete järgi on O. Guštšin`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Vabanemisel garanteerib töökoha OÜ Rest Agent. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Kinnipeetava vägivaldsuse raskusaste on muutunud, kuigi toimepaneku põhjus on sama – materiaalne kasu. Arvestades kuriteo raskusastet ja mõtteviisi, et Jumal andestab kõik, on O. Guštšin ühiskonnale ohtlik. Risk suureneb, kui Ta taastab suhted kriminaalse taustaga isikutega ja materiaalse vajaduste rahuldamiseks ei piisa töö eest saadud sissetulekust. Ohuks võivad olla veel kohanemisraskused, liigne umbusklikkuks ümbritseva suhtes ja illusoorsed tulevikuplaanid. Ohtu vähendaks perekonna toetav suhtumine ja kindel töökoht. Seoses viimase toimepandud kuriteoga on üritanud sooritada enesetappu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Oleg Guštšin sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetaval on soov elada seaduskuulekalt, väärtustab pere ning tal on vabanemisel olema kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetav suhtumine. Samas märgib, et O. Guštšin`i on kolm korda kohtulikult karistatud, Ta sooritas kuritöö katseajal, Ta on pikka aega vanglas viibinud ning Tema suhtes on vanglas kohaldatud 11 distsiplinaarkaristust. Oleg Guštšen taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tunnistab oma süüd, kahetseb tehtud ja väidab, et tol hetkel ei mõelnud Ta oma tegude tagajärgedele. Kahetseb ainult osaliselt oma kuritegu ja arvab, et muutudes karistuse ajal kristlaseks, on Jumala abil muutunud õiguskuulekaks. Prokurör ei toeta Oleg Guštšin`i ennetähtaegset vabastamist. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. O. Guštšin on küll vangistuses töötanud, käitumine viimastel aastatel on olnud korrektne, Tal on vabanemisel olemas elu-ja töökoht ning lähedaste toetus ei ole see siiski piisav, et rahuldada O. Guštšin`i taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks. Nimelt peab ennetähtaegse vabastamise puhul arvestama eelkõige tema poolt toime pandud kuritegu. O. Guštšin`ile on mõistetud pikaajaline vangistus mitme väga raske isikuvastase kuriteo eest. Need kuriteod oma olemuselt olid külmavereliselt ette planeeritud, jõhkrad ja eriti küünilised, kuna kasutati ära oma ohvrite heausklikkust. Kuna O. Guštšin`i vangistuse lõpuni jääb üle 3 aasta, leiab prokurör, et isiku, kes on süüdi mõistetud niivõrd raskete kuritegude toimepanemise eest, ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kohus, ära kuulanud Oleg Guštšin`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Guštšin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on O. Guštšin ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Guštšin`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Oleg Guštšin kannab karistust ettekavatsetud raskete isikuvastaste kuritegude – tapmiste - eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et O. Guštšin`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 11 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi O. Guštšin ei oma, kannab ta karistust kahe isiku tapmises kaasaaitamise eest, seega on aeg, mil O. Guštšin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. O. Guštšin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka O. Guštšin`i suhtes koostatud iseloomustuses. O. Guštšin`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Oleg Guštšin`ile takistuseks elu- ha töökoha probleemid, sest need mõlemad on talle tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on O. Guštšin`il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.10.2010.a) ning O. Guštšin`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks O. Guštšin`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik