lg 1 järgi Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid, l e i d i s: Sergei Bondar süüdistatakse selles, et tema omandas 09.11.2005.a Tallinnas Kivila tänaval täpsemalt tuvastamata kohast ja isikult ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses, s.o. vähemalt kümnel inimesel narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet– 4000 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA)sisaldavat tabletti, millised müüs samal päeva õhtul 50 000.- krooni eest edasi sõiduautos VW Golf M. S-ile ja J. T-le. Viimased peeti koos tablettidega 09.11.2005 politsei poolt kinni. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine omandamise ja edasiandmisega pani Sergei Bondar toime
Süüdistatava, prokuröri ja süüdistatava kaitsja vahel on kriminaalasjas 07.11.2006 sõlmitud lihtmenetluse kokkulepe, mille sisu on järgmine: Kriminaaltoimik 1-06-14367 Tunnistada Sergei Bondar süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõista viis aastat vangistust, millest vastavalt
lg 2 määrata koheselt ärakandmisele vangistus tähtajaga üheksa kuud, arvestades eelvangistusaja karistusaja hulka. Ülejäänud vangistusaeg, s.o. tähtajaga neli aastat ja kolm kuud, jätta kooskõlas
lg 1 ja lg 2 tingimisi täitmisele pööramata, kui Sergei Bondar ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused.
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 kohaselt konfiskeerida kuriteo läbi (narkootikumide müügist) saadud viiskümmend tuhat (50 000.-) krooni.
lähtuvalt mõista Sergei Bondarile lisakaristusena varaline karistus summas 100 000.(ükssada tuhat) krooni. Süüdistatav Sergei Bondar tunnistas end kohtus täielikult süüdi temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises ja jäi lihtmenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde. Sergei Bondar avaldas kohtule, et kokkuleppe sisu on tema tõelise ja vaba tahte väljendus ja ta mõistab langetatava karistuse tähendust. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid lihtmenetluse kokkuleppe juurde. Lihtmenetluse kokkuleppele allakirjutanud isikud palusid kohtul kokkulepe kinnitada. Arutanud asja ja tutvunud põhjalikult prokuröri poolt esitatud kriminaaltoimikusse kogutud materjalidega jõudis kohus nõupidamistoas kindlale veendumusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise ja vaba tahte väljendus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku kõiki sätteid lihtmenetluse osas. Kokkulepitud karistus vastab süü ulatusele, toimepandu tehioludele ning on kooskõlas kuriteo toimepannud isiku isikuandmetega ning arvestab ühiskonna huvidega ning austab õiguskorda. Kohus leiab, et Sergei Bondar tuleb süüdi tunnistada temale kohtueelsel uurimisel inkrimineeritud süüteos ja mõista talle karistus vastavalt lihtmenetluse kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja p 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista sundraha, ekspertiisitasu ja õigusabikulud (seoses määratud korras kaitsja osavõtuga kriminaalmenetlusest) riigieelarve tuludesse. Ülaltoodu alusel ning käsitades KrMS § 248 lg 1 p 4 ja § 249 ning AKKMS § 5 lg 3 ja § 6 lg 1 maakohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada Sergei Bondar (isikukood 37402090308) süüdi
lg 1 järgi ning karistuseks mõista viis aastat vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Sergei Bondaril koheselt ära kanda üheksa kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o. neli aastat ja kolm kuud vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Sergei Bondar ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaeg hakkab kulgema päevast, mil Sergei Bondar vabaneb talle käesoleva otsusega reaalseks kandmiseks mõistetud karistusaja (s.o. üheksa kuud vangistust) ärakandmiselt. Katseajaks (tähtajaga kaks aastat) määrata Sergei Bondar Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. -2- Kriminaaltoimik 1-06-14367 Katseajal on Sergei Bondar kohustatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse täitmise (s.o. reaalsele kandmisele kuuluva üheksa kuu pikkuse vangistuse) tagamiseks Sergei Bondari suhtes muutmata. Vastavalt
maist
kohaselt mõista Sergei Bondarile lisakaristusena varaline karistus summas 100 000.- (ükssada tuhat) krooni. Lisakaristuseks mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939. 3.
lg 1 kohaselt konfiskeerida Sergei Bondarilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas, märkides maksekorraldusel viitenumbriks 2800049777) kuriteo läbi (narkootikumide müügist) saadud viiskümmend tuhat (50 000.-) krooni. 4. Kohtukuluna välja mõista Sergei Bondarilt riigieelarve tuludesse sundraha summas seitse tuhat viissada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.