järgi käskmenetluses Süüdistatav Kristo Lumi karistatus: kriminaalkorras varem karistatud väärteokorras varem karistatud kuuel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld ei ole, RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristo Lumi
424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 130 (ükssada kolmkümmend) päevamäära, s.o 22 880 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni.
lg 1, 3 alusel määrata, et Kristo Lumil tuleb rahaline karistus tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul järgmiselt: peale kohtuotsuse jõustumist tuleb esimesel kuul tasuda 1914 (üks tuhat üheksasada neliteist) krooni ja seejärel igakuiselt 1906 (üks tuhat üheksasada kuus) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
lg 1 p 1 alusel võtta Kristo Lumilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tühistada Kristo Lumile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda Kristo Lumilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 24 (kakskümmend neli) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri
II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb K. Lumi süüditunnistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 130 päevamäära ulatuses. Üks päevamäär on 176.60 krooni, s o 22 958 krooni riigituludesse.
III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Joobeseisundi tuvastamise protokoll (tl 1), tunnistaja Ago Mägimetsa ülekuulamise protokoll joobeseisundi tuvastamise asjaolude kohta (tl 4-5), süüdistatava Kristo Lumi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (tl 7-8) kogumis tõendavad, et 04.11.2006. a kella 03.26 ajal juhtis Kristo Lumi Tartu linnas Fortuuna tänaval mootorsõidukit Opel Ascona reg. märgiga 461 AJM, olles alkoholijoobes. Kohus K. Lumi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et K. Lumi pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
näeb ette mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. 2
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K. Lumi karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
, ei ole.
Lumi puhtsüdamlik kahetsus, mis nähtub K. Lumi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (tl 7-8). Karistusregistri teatise (tl 18) ja väärteokaristusõiendi (tl 10) kohaselt K. Lumi varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda varem karistatud kuuel korral. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas K. Lumit karistada vangistusega, vaid et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega prokuröri poolt taotletud 130 päevamäära suuruses summas.
lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest süüdistatava keskmise päeva sissetuleku ja elatustaseme kohta 2005 a seisuga (tl 21), nähtub, et süüdistatava keskmine päeva sissetulek on 176.61 krooni.
Eeltoodust tulenevalt on K. Lumile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 22 880 krooni mitte 22 958 krooni. 22 880 krooni suuruse rahalise karistuse korraga tasumine tekitab K. Lumile majanduslikke raskusi, mistõttu tuleb tal võimaldada
lg 1, 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul selliselt, et peale kohtuotsuse jõustumist tuleb tal esimesel kuul tasuda 1914 krooni ja seejärel igakuiselt 1906 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohus asub seisukohale, et K. Lumile tuleb kohaldada
Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu 12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-1003). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. K. Lumilt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 24 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.