1-07-3923\1

1-07-3923 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3923 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Toivo Ruutu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Toivo Ruutu (sündinud 03.06.1940.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Toivo Ruutu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Toivo Ruutu vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 02.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Toivo Ruutu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Toivo Ruutu tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.12.1996.aasta otsusega KrK § 100 järgi ning karistada teda 10 aastase vangistusega; § 15 lg 2-§ 101 p 5 järgi 9 aastase vabaduskaotusega ning § 207 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. Karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel loeti karistuseks 13 aastat vangistust. Sellele karistusele liideti Harju Maakohtu otsusega 2 18.10.1995.aastal mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel loeti 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.06.1996.a ja lõpp 16.06.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 16.10.2005.a. Toivo Ruutu on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vangla majandusosakonnas remonditöölisena 6 aastat. Suhted eluosakonnas kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega on head. Käib tihti tütardega lühiajalistel kokkusaamistel. Väljaspool vanglat suhtleb õdedega ja vennaga telefoni teel. Hagid on makstud. Toivo Ruutu on käinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul. Loeb palju. Huvitub astronoomiast, ajaloost ja loeb vastavat kirjandust. Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kuritegu seisnes tahtlikus tapmises ja tapmiskatses, samuti laskemoona ebaseaduslikus omandamises. Osaliselt ta oma süüd tunnistab, sest on tõestatud, et tema seda tegi. Kannatanu surma kahetseb väga. Distsiplinaarkorras on karistatud ühel korral noomitusega 2004.aastal, sest hilines loendusele. Toivo Ruutu kahte erinevat kuritegu võrreldes ei järeldu ühist mustrit. Kuna kinnipeetav ise ei mäleta ega tunnista, et ta tahtlikus tapmises ja tapmiskatses süüdi on, võib järeldada, et ta on ühiskonnale ohtlik. Ohtlikkuse risk on suurem, kui ta on alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Toivo Ruutu sobib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Toivo Ruutu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes kannab karistust raskete esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Tal on vabaduses olemas elu-ja vajadusel ka töökoht. Vangla ettekande kohaselt võib isik alkoholi tarvitades kaotada kontrolli oma käitumise üle. Ise ei näe probleemi alkoholi tarvitamises, kuid kuriteod sooritas alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Kinnipeetav ise väidab, et ei ole kedagi tapnud. Kuna ta aga ei tunnista oma süüd, siis on teinud vangla sellest järelduse, et ta võib olla ühiskonnale ohtlik. Kriminaalhooldaja ettekanne on koostatud lähtudes peamiselt Toivo Ruutu lähedaste arvamusest. Kuid ainuüksi sellele toetudes ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik võiks vabaduses toime panna uue kuriteo või on ta võimeline alluma käitumiskontrollile. Prokurör, võttes arvesse toimepandud kuritegu ning asjaolu, et isik seda ei tunnista ning seega ei ole aru saanud ka oma teo ohtlikkusest, ei toeta taotlust vabastada Toivo Ruutu ennetähtaegselt. Kohus, ära kuulanud Toivo Ruutu ja prokuröri arvamuse, leiab, et Toivo Ruutu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Toivo Ruutu ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Toivo Ruutu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Toivo Ruutu kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti 14-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda tingimisi 1-aastase 3 vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Toivo Ruutu ei oma, on aeg, mil Toivo Ruutu on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Toivo Ruutu peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Toivo Ruutu pani kuriteod toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Toivo Ruutu avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Toivo Ruutu ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Toivo Ruutu suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Toivo Ruutu ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 14-aastasest vangistusest on Toivo Ruutu’l kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 16.06.2010.a) ning Toivo Ruutu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Toivo Ruutu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik