1-07-3932\1

1-07-3932 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3932 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Lembit Vagner’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Lembit Vagner (sündinud 20.10.1974.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Lembit Vagner tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.03.2007.a. Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Lembit Vagner’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Lembit Vagner tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.06.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti Lembit Vagner’ile mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 02.06.2005.aasta Tartu Maakohtu määrusega moodustatud liitkaristus 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 22.06.2005.a ja lõpp 09.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 10.06.2005.a. Lembit Vagner on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas töötab sööklas abitöölisena kaks aastat. Suhted eluosakonnas kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega on head. On osalenud sotsiaalprogrammis „Motiveeriv intervjueerimine“. On käinud lühiajalisel kokkusaamisel ühe korra. Maksab hagi töötasust. Huvitub elektroonikast ja ehitustööst. Loeb ajalehti ja raamatuid. Kriminaalkorras on karistatud 7 korral. Vanglas viibib teist korda. Distsiplinaarkorras karistatud kaheksal korral. Karistused jäävad ajavahemikku 2003-

1. Neli karistust on noomitused ja neli kartserit. Peamiselt seisnevad rikkumised keelatud eseme omamises, vangla vara rikkumises ja vanglaametniku korralduse eiramises. Lembit Vagner on toime pannud erinevaid kuritegusid ja on mõningal määral mõjutatav kaaslaste poolt. Ühiskonnale väheohtlik. Ta pole küll vägivaldne, aga majanduslikesse raskustesse sattudes võib koos kaaslastega toime panna varavastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Lembit Vagner ei sobi kriminaalhooldusele. Lembit Vagner peaks algust tegema isikliku elamispinna taotlemisega, lähtuma peaks ta oma viimasest ametlikust elukohast. Samuti tuleks tal taastada lähisuhted päritoluperekonnaga, enda lastega ja mitte lootma jääda juhututtavate peale. Lembit Vagner taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kuivõrd materjalidest nähtub, et kinnipeetaval pole vabanedes ei kindlat elukohta ega ka garanteeritud töökohta. Alalise elukoha olemasolu on aga kohustuslik, vastasel korral on kriminaalhoolduse läbiviimine võimatu. Sellest tulenevalt asub prokurör seisukohale, et kriminaalhooldusele allutamine pole mõistlik, põhjendatud ega ka võimalik ja ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Lembit Vagner’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Lembit Vagner tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Lembit Vagner’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Lembit Vagner’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Lembit Vagner kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Lembit Vagner’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Lembit Vagner ei oma, on aeg, mil Lembit Vagner on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Lembit Vagner peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus 3 Lembit Vagner ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Lembit Vagner’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Lembit Vagner’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Lembit Vagner’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka kindla elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Lembit Vagner’il kandmata üle 6 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.09.2007.a) ning Lembit Vagner’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Lembit Vagner’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik