Obsah (9)

§ 426§ 432§ 45§ 175§ 43§ 180§ 189§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Men

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 vabastada KarS § 76 lg 2 alusel Valeri Kutuzov
2. mail 2007 vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada Valeri Kutuzov katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx; 1.2 määrata KarS § 76 lg 4 alusel Valeri Kutuzovile katseaeg 1 (üks) aasta; 1.3 määrata Valeri Kutuzovile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale peale vanglast vabanemist ühe kuu jooksul töökoha või võtta arvele töötuna 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 1.4 seoses Valeri Kutuzovile riigi õigusabi andmise hüvitamiskohustusega välja mõista Valeri Kutuzovilt osutatud riigi õigusabi kulu 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti riigi kasuks; 1.5 lugeda Valeri Kutuzovil tingimisi kandmata karistuseks vangistus 4 kuud 1 päev. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
3. Seoses Valeri Kutuzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega: 2.1 välja mõista Valeri Kutuzovilt riigi kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 330.40 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. 2.3 määruse koopia saata Viljandi Vanglale, süüdimõistetule, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile; 2.4 riigi õigusabi osas saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja määruse täitmises
4. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 süüdimõistetule nimetatakse kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel; 3.3 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Valeri Kutuzov on süüdi mõistetud Narva Linnakohtu
5. detsembri 2004 otsus Valeri Kutuzovi süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 aastat 6 kuud. Valeri Kutuzov viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal
6. september 2007 ning kandmata vangistus
7. mai 2007 seisuga 4 kuud 1 päev. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1p 1 või lg 2 p 1 alusel.

§ 426lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt Kar

S §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 45

lg 2 p 1 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena. Süüdimõistetule on vangisusest ennetähtaegse vabastamise menetluses antud riigi õigusabi ja määratud kaitsjaks advokaat. VangS § 16 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri

1. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt algatatakse kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumine, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele (edaspidi hindamisrühm). Hindamisrühma juhib kinnipeetavale määratud kontaktisik ja hindamisrühma 2 peavad kuuluma vähemalt vangla sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekuspetsialist ja tervishoiutöötaja. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta kinnipeetava iseloomustuses (edaspidi iseloomustus). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärgid on saavutatud. Süüdimõistetu on lõpetanud Viljandi Erikutsekoolis ehitustöölise eriala. 2006 aastal õpib kutsekoolis puutöö erialal. Peale vanglast vabanemist soovib tööd leida ehitustöölisena. Kinnipeetav Valeri Kutuzovit on viiel korral distsiplinaarkorras karistatud. Viimasel ajal on käitumine paranenud, allub korraldustele. Valeri on muutunud tasakaalukamaks. Ei ärritu enam, hoidub konfliktidest. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu ohtlikkus ja ohustatus. Kuritegude toimepanemise risk on küll langenud, kuid siiski olemas. Peale vabanemist vajab kindlasti käitumiskontrolli. Kinnipeetava ema on töötu. Elatakse abirahadest ja vanemate laste abist. Esialgu jääb Valeri ema ülalpidamisele kuni töökoha leidmiseni. Võivad tulla raskused, kuna kinnipeetav on küllalt kõrgete nõudmistega noormees ega lepi vähesega. Valeril tuleb koheselt hakata tööle. Vanema venna õhutusel ja töökoha puudumisel võib kinnipeetav Valeri Kutuzov sooritada uusi kuritegusid. Kindlasti tuleb Valeril hoiduda alkoholi kuritarvitamisest ja kuritegeliku minevikuga sõpradest. Võimaluse korral vahetada elukohta. Isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras. Karistatused on kustunud. Korra kohaselt pöördub vangla kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Taotlusele lisatakse iseloomustuse koopia. Kriminaalhooldusseaduse § 24 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik koostab süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu ennetähtaegase vabastamise kohta andnud arvamuse. Kriminaalhooldusametnik on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule kohustustena tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala; 3) osalema sotsiaalprogrammis; 4) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises elukohas xxxxxxxxx Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör kohtus leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegselt vangisusest vabastada tingimisi katseajaga. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegset vabastamist võimaldavad kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, eeldatav suhtumine toimepandud kuritegudesse, varasem elukäik, käitumine vanglas ja eeldatav käitumine peale vangistusest vabanemist kogumis. Süüdimõistetu Valeri Kutuzov tuleb
2. mail 2007 vabastada KarS § 76 lg 1 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega 4 kuud ja 1 päev. Katseajaks tuleb süüdimõistetule määrata 1 aasta. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärgid on saavutatud ning iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas võimaldavad tema vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Vangalast vabastamisel tuleb süüdimõistetule määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) otsima endale töökoha kuu aja jooksul; 3) osalema sotsiaalprogrammis; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Igat ennetähtaegset vabastamise juhtu tuleb hinnata ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist arvestab kohus KarS § 76 lg-s 3 kohaselt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all hindab kohus eelkõige vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames hindab kohtus eelkõige arvestada süüdlase süü suurust ja isikuomadusi. Varasema elukäigu all arvestab kohus eelkõige süüdlase varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. 4 Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 330.40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 180

lg sätestatu kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Valeri Kutuzovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330.40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik 5