lg 1 kohaselt kriminaalasja lahendades tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Lõike 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei kujune veendumust, et just K.Rehe on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud. Ükski ülekuulatud tunnistaja ei ole kohtule esitanud mitte ühtki asjaolu, mis esitatud süüdistust kinnitaksid. Tunnistajatena üle kuulatud apteegi töötajad on kõik andnud ütlusi selle kohta, et kõigil apteegi töötajatel oli apteegi välisukse võti, kõik teadsid valve koodi (mis oli olnud juba üks ja sama väga pikka aega). Seega oli võimalus igal ajal ükskõik kellel apteegi töötajatest apteeki siseneda. Muus osas on osa tunnistajad avaldanud vaid arvamust, et varguse võis toime panna K.Rehe – selle kinnituseks aga ühegi tunnistaja ütlused tõendeid ei sisalda. Niisamuti ei kinnita ka K.Rehe süüd kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Valvesignalisatsiooni väljavõtte kohaselt on Karja 1 Läänemaa Apteegilt tõepoolest 27.02.2006 kell 20:12 valve maha võetud. Kogutud tõendite alusel oli järgmine apteeki siseneja A P 28.02.2006 hommikul kella 8.30 ajal, kui ta tööle läks ja varguse avastas. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et vargus pandi toime just süüdistuses märgitud kellaajal – eelnimetatud kirjalik tõend tõendab küll seda, et valve võeti maha 27.02.2006 kell 20.12, kuid apteek ei olnud valve all kuni järgmise hommiku kella 8.30. Kohtul tekkis küsimus, miks on varguse kellaajaks süüdistuses arvatud just kell 20.15 – sellele kogutud tõendite pinnalt vastust ei saa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ei ole välisukse lukk lõhutud, sissemurdmise jälgi ei ole. Välisukse võti oli aga kõigil apteegi töötajatel. Kohtus kogutud tõendite pinnalt on ilmselge, et varguse pidi toime panema isik, kes apteegi ruume väga hästi tundis, kellel oli võti ja kes teadis valve koodi. 12 Isik, kes raha varguse toime pani, pidi olema apteegi ruumide ja isegi mööbli paigutusega niivõrd hästi kursis, et pimedates ruumides (tunnistajad L ja R on andnud ütlusi, et kui apteek on valves, siis ruumid on pimedad) võtta maha piisavalt kiirest valve (et häiret ei tekiks), otsida üles seifi võti (mis oli kannatanu esindaja A.P sõnul sel õhtul pandud mitte tavapärasesse kohta) ja lähtuvalt süüdistusest otsida üles riiete kapist (kus asusid kõikide töötajate töökitlid) just M.H kittel ja panna võti sinna taskusse. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et välistatud on, et keegi apteegi töötajatest oleks selle varguse toime pannud, sest nad keegi ei tunnista end varguse toimepanemises süüdi ja nad on kõik korralike elukommetega isikud. Ning kannatanu esindajal ei ole nende suhtes pretensioone. Prokurör leiab, et ka M.H ei saanud kuritegu toime panna, kuna tal ei olnud kuriteo toimepanemiseks motiivi – tal oli töökoht, ei olnud võlgu ja ta poleks tahtnud töökoha kaotamisega riskida. Samas leiab prokurör süüdistuskõne lõpus, et kui K.Rehe ütluste kohaselt oli M.H palju raha, siis ei olnudki tal vajadust vargust toime panna. Asjaolu, et prokuröri meelest ei ole ühed inimesed mingite subjektiivsete asjaolude tõttu isikuteks, keda kuriteo toimepanemises kahtlustada, ei saa kinnitada teise isiku süüd. Isiku saab kuriteo toimepanemises süüdi mõista vaid siis, kui tema süü on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus aga leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaksid, et just K.Rehe oli isikuks, kes süüdistuses kirjeldatud teo süüdistuses kirjeldatud viisil toime pani. Kohus leiab, et kogu süüdistuse tõendamiseks on esitatud sündmuste käik, et nii võis olla. See on aga kahtlus, mis peab tõenditega kinnitust leidma. Prokurör leidis, et K.Rehe oli ainuke, kes sai võtta M.H mantli taskust võtme ja sellega apteeki minna. Prokurör leiab, et selline asjaolu on tõendamist leidnud M.H ja H.H ütlustega. Kohus leiab, et H.H ütlustes ei sisaldu tõenduslikku teavet seoses vargusega, sest ta ei mäleta konkreetseid kuupäevi ja vargusest ise midagi ei tea. M.H on öelnud, et K.Rehe tuli 27.02 temaga koos koju kella 17.30 ajal ja ära läks 19.45 ajal. M.H kinnitas, et apteegi võti oli tal sel päeval mantli taskus, muidu hoiab võtit tavaliselt kotis. Kohus leiab, et K.Rehel oli võimalus võti võtta M.H taskust, kuid et ta seda tegi, see ei ole tõendamist leidnud. M.H võtit ei ole asitõendina uuritud, sellelt ei ole menetluse käigus võetud mingeid proove, tõendamaks, kas ja kelle kasutuses see võti oli. Asjaolu, et K.Rehe lahkus teatud ajal M.H juurest, ei tõenda, et tema oli isikuks, kes võttis mantlitaskust võtme – see on kahtlus ja üks võimalus. Süüdistuses on leitud, et K.Rehe võttis talle teatavakssaanud koodi kasutades valvest maha Falcki valvesignalisatsiooni. Jällegi ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, millal ja kelle käest K.Rehe koodi teada sai. Nii M.H kui teised apteegi töötajatest tunnistajad on väitnud, et nemad ei ole koodi kellelegi avaldanud. Kohus leiab, et nii K.Rehe kui M.H ütlustest tulenevalt ei olnud K.Rehe M.H lähedal kui nad käisid apteegist raha laenuks võtmas ja kui M.H siis apteeki valvest maha võttis ja valvesse pani. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit, kuidas K.Rehe apteegi valvesignalisatsiooni koodi teada sai, et ta oleks saanud valve maha võtta. Prokurör on leidnud, et samuti ei oleks võõras isik saanud teada seifi võtme asukohta. Tõendamist on leidnud, et K.Rehe käis vargusele eelneval päeval koos M.H Läänemaa Apteegis ja nii tema ise kui M.H on kinnitanud, et vähemalt ühel korral oli K.Rehe juures, kui M.H seifist võtme võttis. Samuti on aga tõendamist leidnud, et varguse toimumise ajal ei asunud seifi võti enam kohas, kus see asus siis kui M.H ja K.Rehe käisid koos apteegis. Seega ei teadnud varguse toimumise ajal võtme asukohta mitte keegi peale A.P, kes samal õhtul eelnevalt oli võtme asukohta muutnud. Seega ei ole kinnitust leidnud väide, et K.Rehe oli seifi võtme asukohast teadlik. Kohus leiab ka, et tõendamist ei ole leidnud, et K.Rehe oleks Läänemaa Apteegi tagaruumides viimasel ajal viibinud ja et seetõttu oleks ta apteegiga väga tuttav olnud. A.P on tunnistanud, et K.Rehe on käinud apteegi eesruumis ja puhkeruumis, kuid mitte eriti palju. M.L väitis, et on K.Rehete näinud vaid eesruumis. M.R andis ütlusi, et ei ole K.Rehet apteegi siseruumides üldse näinud. Tunnistaja A.S kinnitas, et on K.Rehet näinud puhkeruumis ja eesruumis mitmeid kordi seitsme aasta jooksul. 13 Asjaolu, et K.Rehe on eelnevalt kohtulikult karistatud isik, ei kinnita tema süüd ja kohus leiab, et isikule ei tohi süüdistust esitada lähtudes sellest, et tema on ennem kuriteo toime pannud. Prokurör on teiste isikute puhul, kellel samuti oli apteegi võti, lugenud piisavaks asjaolu, et nad on korralike elukommetega inimesed ja nad ei ole tunnistanud, et oleks raha võtnud seifist. K.Rehe puhul aga leidis prokurör, et K.Rehel puudub alibi, et ta ei ole seda toime pannud, ei esine teda õigustavaid tõendeid. Isikut ei saa süüdi mõista mitte õigustavate tõendite puudumisel vaid süü peab kinnitust leidma süüstavate tõendite põhjal. Teiste isikute puhul ei ole alibi olemasolule või puudumisele kriminaalasja uurimisel tähelepanu pööratud. Kohtule esitatud tõendite pinnalt saab väita, et kriminaalasja on uuritud lähtuvalt kannatanul ja tunnistajatel tekkinud kahtluse põhjal, et keegi teine ei saanud vargust toime pannud isikuks olla, kui Kaido Rehe. Pokurör leidis, et K.Rahe ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et asjaolu, et kohtumenetluses on tuvastatud, et K.Rehe valetas M.H, et ta läheb T juurde, ei muuda tema ütlusi kohtumenetluses ebausaldusväärseks. K.Rehe seletas kohtus, miks ta M.H nii ütles - tal oli tüli tõttu H.H soov M.H elukohast lahkuda (pidevad tülid H.H ja K.Rehe vahel on tõendamist leidnud ka H.H ütluste kohaselt). Tõepoolest on K.Rehe andnud varguse päeva ja sellele eelnenud päeva sündmuste kohta kohtueelses uurimises ja kohtus erinevaid ütlusi. Kohus leiab, et kohtus on K.Rehet küsitletud täpsemalt, politseis on K.Rehe ütlusi andnud üldsõnaliselt. Kohtus antud ütlusi võib mõjutada ajavahe toimunud sündmusega, mistõttu süüdistatav ei mäleta sündmusi väga täpselt (kas sündmus toimus ühel või kahel päeval – selles on K.Rehe ka kohtus andnud ütlusi, et ei mäleta, kaua ta tol korral Mareti juures oli ja millal täpselt lahkus). Samas on K.Rehe ütlused, mis on kontrollitavad teiste kohtule esitatud tõenditega, kinnitust leidnud – auto olemasolu temal ja asjaolu, et auto asus tasulises parklas, sõnavahetus M.H ennem raha laenamist apteegist, asjaolu, et ta ei olnud M.H juures kui M.H signalisatsiooni peale pani, et just tema oli isik, kes juhtis M.H tähelepanu sellele, et apteegis signalisatsioon peale ei jäänud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Rehe ütlused tervikuna ei ole ebausaldusväärsed ja neid ei tule kõrvale jätta, vaid neid ütlusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega, kuigi K.Rehe ütlused ei anna varguse toimepanemise kohta mingit tõenduslikku infot, kuna ta väidab, et tema seda vargust toime ei ole pannud. Samas ainuüksi asjaolu, et Kaido Rehe ei räägi kõike, mida ta teab eelmise päeva sündmustest, ei tõenda tema süüd talle süüks arvatud varguse toimepanemises, sest
Samuti leiab kohus, et tõendid süüdistuses esitatud varastatud rahasumma kohta ei ole piisavad, kinnitamaks just sellise rahasumma varastamist apteegist. Kohtule pole peale A.P ütluste seifis olnud rahasumma kohta, esitatud ühtki tõendit, kui palju raha tegelikult seifis oli. Samas on aga tunnistajad andnud ütlusi, et seifi pääsesid kõik töötajad. Apteegi juhataja avastas ka selle, et M.H omavoliliselt 4000 krooni võttis, peale seda kui M.H seda ise tunnistas, mis aga tähendab, et seifis oleva raha kohta ei pruukinud olla selget ülevaadet. Kohtuistungil on tunnistajad ja kannatanu esindaja rääkinud mingist vihikust, kus rahad kirjas olid, seda vihikut ei ole aga kohtule tõendina esitatud. Samuti ei ole esitatud apteegi raamatupidamisdokumente, mis tekitatud kahju tõendaksid. Olukorras, kus raha hoitakse seifis, millele on ligipääs piiramatul arvul isikutel ja kust võib juhataja loal võtta ise raha enda tarbeks laenuks, ei saa usaldusväärseks vargusega tekitatud kahju suuruseks lugeda vaid arvamust, et vargusega tekitatud kahjuks on vihikus kirjas olev raha (kusjuures vihikut tõendina kohtule ei ole esitatud) miinus M.H poolt tunnistatud laenuks võetud 8000 krooni. Samas ei osanud kannatanu esindaja kohtule öelda kas ja kuidas üldse apteegi raamatupidamises on laen ja vargus kajastatud. Seega leiab kohus, et süüdistuses esitatud kahju suuruse osas saab öelda, et ka see ei ole tõenditega tõendamist leidnud. 14 Prokurör leidis, et tõendamist on leidnud K.Rehe poolt varguse toimepanemise motiiv ja soov, kuna K.Rehel oli raha vaja ja see on tõendatud läbi selle, et ta M.H käest raha laenas. Kohus aga leiab, et asjaolu, et K.Rehe M.H käest raha laenas, ei tõenda küll tema poolt varguse motiivi – M.H ju laenas K.Rehele raha ja seega K.Rehel oli olemas M.H poolt laenatud 8000 krooni. Niisamuti ei tõenda K.Rehe poolt raha vargust tema kasiinos käimine – selleks ajaks oli ta juba M.H käest raha laenanud. Kohus leiab et käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud ei ühegi üksiku tõendi ega tõendite kogumi pinnalt isegi põhjendatud kahtlust, et K.Rehe oli isikuks, kes süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pani. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Rehele esitatud süüdistus ei ole kohtus tõendamist leidnud ja Kaido Rehe tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi õigeks mõista. TÕKEND 28.02.2006 on Kaido Rehe kahtlustatavana kinni peetud, vabastatud 01.03.2006 /tl 32-33 I kd/. 01.03.2006 on K.Rehe suhtes kohaldatud tõkend elukohast Haapsalu Lepa 4 lahkumise keeld /tl 38 I kd/. Tl 43 I kd oleva elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruse kohaselt on K.Rehe suhtes 11.05.2006 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld aadressil Rakvere Tallinna mnt 7a-4. 07.03.2007 on K.Rehe Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja sundtoomise määruse alusel kinni peetud toimetamaks ta kohtuistungile. Toodud kohtuistungile 08.03.2007 kell 9.50 /tl 53 II kd/. 08.03.2007 kohtumääruse alusel on määratud aadressiks, mille osas K.Rehe suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld Lai 3-5 Rakvere /tl 66 II kd/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. ASITÕEND – DNA proov 2 karpi on hoiul Lääne PP Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /tl 94/. Asitõend tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada
TSIVIILHAGI – Läänemaa Apteek AS-le tekitati vargusega varaline kahju 18854 krooni, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.
lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Lõige 3 sätestab, et kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.
lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale R.Sild makstud tasu 2124 krooni /tl 106-108/, 679 krooni 68 senti /tl 114-117/, 4814 krooni 40 senti /tl 43-45 II kd/, 1504 krooni 50 senti, kokku 9122 krooni 58 senti. 2.
lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, mis käesoleval juhul on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskusel seoses DNA ekspertiisiga (akt nr GE-0684-06/1691 10.05.2006 ) tekkinud kulu 10220 krooni /tl 93 I kd/. 3.
lg 1 p 5 alusel on kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu, mis käesolevas kriminaalasjas on 100 krooni /tl 113. Vastavalt
lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud jätta riigi kanda. 15 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.