4-06-5204\4

4-06-5204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-5204 Kohtunik Julia Katškovskaja Väärteoasi R.Ri väärteoasi NPAS § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
4. a otsus Kaebuse esitaja R.R (ik: xxxxxxxxxxx, elukoht: x) seadusliku esindaja (ema) E. R esitatud apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON
5. Harju Maakohtu
8. a otsus R.R väärteoasjas nr 4-06-5204 jätta sisuliselt muutmata, täpsustades kohtuotsuse põhiosa, lugedes põhiosas märgitud „R.R on varem väärtegude eest (sh narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest) karistatud, varasemad rahatrahvid on osaliselt tasumata“ asemel õigeks „R.R on varem väärtegude eest (välja arvatud narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest) karistatud, varasemad rahatrahvid on tasutud“.
9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
10. Põhja Politseiprefektuuri Lääne - Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel A.R
13. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt R. R
16. a kella 14.40 ajal Harju maakonnas, x tänaval, tarvitas narkootilist ainet, kanepit, ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
17. Harju Maakohtu
20. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-5204 tunnistati R. R süüdi NPAS §-is 151 kirjeldatud väärteo toimepanemises ning teda karistati rahatrahviga 20 trahviühikut, so 1200 krooni. Ühtlasi mõistis kohus temalt välja riigituludesse ekspertiisitasu 270 krooni ja kaitsjatasu 997.10 krooni. Harju Maakohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks väärteoasja materjaliga, sh R. R tunnistusega, et ta tarvitas
23. a kanepit, samuti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3149/352, mille kohaselt tuvastati R. R
26. a läbiviidud ekspertiisi tulemusena kanepi tarvitamistunnused. Karistuse kohaldamisel võttis kohus arvesse seda, et menetlusalune isik on varem väärtegude eest, sh narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, karistatud ja varasemad rahatrahvid on tema poolt osaliselt tasumata. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud.
27. Harju Maakohtu otsuse peale esitas R. R seaduslik esindaja E. R apellatsioonkaebuse, milles taotletakse vaidlustatava kohtuotsuse parandamist osas, mis ütleb, et R. R on eelnevalt NPAS § 151 järgi karistatud ja tema rahatrahvid on osaliselt tasumata; lisada kohtuistungil osalenud kaitsja nimi kohtuotsusesse; vähendada R. R apelleeritava kohtuotsusega mõistetud trahvisummat ning võimaluse korral jätta pool kaitsjatasust, mis on 997 krooni ja 10 senti, riigi kanda. Apellatsioonkaebuse motiivides märgitakse, et mõistes R. R rahatrahvi summas 1200 krooni, on maakohus ebaõigesti leidnud, et R. R on eelnevalt karistatud NPAS § 151 järgi ja et tema varasemad rahatrahvid on osaliselt tasumata. Apellant märgib, et R. R on varem väärtegude eest karistatud kolmel korral ja talle määratud rahatrahvid on tasutud, NPAS § 151 järgi teda aga varem karistatud ei ole. Samuti palub apellant kontrollida menetlusaluse isiku kaitsja olemasolu väärteoasja arutamisel Harju Maakohtu
30. a kohtuistungil, kuna apelleeritavas kohtuotsuses ei ole VTMS § 109 lg 3 kohaselt märgitud kohtuistungil osalenud kaitsja nime. Vastavalt VTMS § 19 lg-le 3 on aga kaitsja osalemine kohtumenetluses antud väärteoasjas kohustuslik, kuna R. R on alaealine. Arvestades seda, et R. R on alaealine ja esmakordselt karistatud NPAS § 151 järgi, ta kahetseb toimepandut ning eelnevad temale määratud rahatrahvid on tasutud, palub apellant apelleeritava kohtuotsusega mõistetud trahvisummat vähendada. Tuginedes sellele, et apelleeritava kohtuotsusega kaasnevad ka ekspertiisikulud 270 krooni ja kaitsjatasu 997 krooni ja 10 senti ning et apellatsiooni esitaja kasvatab oma poega, R. R, üksinda ja tema igakuine sissetulek ei ületa miinimumpalka, palutakse apellatsioonis lisaks trahvisumma vähendamisele ka võimaluse korral jätta pool kaitsjatasust riigi kanda. Apellatsioonile on lisatud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja, E. R, palgatõend ja apellatsiooni esitaja soovib väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja ei taotle enda ega kaitsja kohtuistungile kutsumist.
31. Kuna ka kohtuväline menetleja oma vastuses ringkonnakohtu järelepärimisele teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja soovib apellatsioonkaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, lahendab ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsioonkaebuse kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses. 2 Kohtuvälise menetleja poolt apellatsioonkaebuse kohta esitatud seisukohas märgitakse, et arvestades menetlusaluse isiku R. R varasemaid ja ka hilisemaid õiguserikkumisi, kus temale määratud karistused ei ole tulemusi andnud, palub kohtuväline menetleja vaidlustatud kohtuotsus määratud karistuse osas jätta muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades narkomaania suurt levikut, eriti alaealiste seas, on Harju Maakohtu poolt R. R mõistetud karistus rahatrahvi näol igati optimaalne ja kooskõlas üldlevinud karistuspoliitikaga. TALLINNA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Tutvunud väärteoasja materjaliga, esitatud apellatsiooniga ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni kohta, ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
33. Nähtuvalt väärteoasja materjalis sisalduvast Harju Maakohtu
36. a määrusest kohtumenetluse käigus osutatud riigi õigusabi tasu ja selle osutamisega seotud kulude hüvitamise kohta, osales menetlusaluse isiku kaitsja Leelo Viil väärteoasja arutamisel Harju Maakohtu
39. a kohtuistungil. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks menetlusaluse isiku kaitsja osalemise antud väärteoasja arutamisel maakohtu istungil ja kaitsja osalemise ekslikult märkimata jätmine apelleeritavas kohtuotsuses ei ole käesoleval juhul käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 4 mõttes.
40. Harju Maakohus on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et R. R
43. a kella 14.40 ajal Harju maakonnas, x tänaval, tarvitas narkootilist ainet, kanepit, ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusaluse isiku süü nimetatud väärteo toimepanemises on tõendatud väärteoasja materjaliga, sh R. R tunnistusega, et ta tarvitas
46. a kanepit, samuti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3149/352, mille kohaselt tuvastati R. R 24.07.2006.a läbiviidud ekspertiisi tulemusena kanepi tarvitamistunnused. Seega on tõendamist leidnud NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine apellandi poolt. Kohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi.
47. Nähtuvalt väärteoasja materjalis sisalduvast Lääne-Harju politseiosakonna õiendist ei ole R. R NPAS § 151 järgi varem karistatud ja varem väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tema poolt tasutud. Seetõttu ringkonnakohus rahuldab apellandi taotluse parandada apelleeritud kohtuotsust osas, mis ütleb, et R. R on eelnevalt NPAS § 151 järgi karistatud ja tema rahatrahvid on osaliselt tasumata. Samas ringkonnakohus leiab, et vaatamata eelpoolnimetatud minetusele on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine maakohtu poolt rahatrahviga 20 trahviühikut, so 1200 krooni. Ringkonnakohus märgib, et NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Seega on menetlusalusele isikule R. R mõistetud karistus madalamas määras ning karistuse täiendav kergendamine, arvesse võttes narkomaania suurt levikut ja vajadust karistuspoliitika abil selle levikut tõkestada, on põhjendamatu. Samuti tuleb arvesse võtta, et eelnevate väärtegude toimepanemise eest mõistetud karistused ei ole mõjutanud R. R seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
48. Seetõttu ringkonnakohus nõustub R. R maakohtu poolt mõistetud karistuse määraga ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et R. R mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse 3 mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonkaebuses esitatu ei anna alust ümber hinnata maakohtu otsustust R. R mõistetud karistuse määra suhtes.
49. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 2 Tallinna Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
52. a otsuse R. Reisneri väärteoasjas nr 4-06-5204 sisuliselt muutmata, täpsustades kohtuotsuse põhiosa, lugedes õigeks, et R. R varem narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest karistatud ei ole ja varasemad rahatrahvid on tema poolt tasutud
53. Apellandi taotluse, jätta R. R väljamõistetud kaitsjatasu osaliselt riigi kanda, jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kohtunik Julia Katškovskaja 4