M S süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et ta, olles karistatud Lääne-Viru Maakohtu 19.11.2002.a. otsusega
kella 00.20 paiku taas joobnuna mootorsõidukit BMW 316, reg.nr. xxxx, Kundas, Selja teel, Kunda – Põdruse maanteel suunaga Rakvere poole. Seega M S , juhtides mootorsõidukit joobnuna, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatud 31.05.2006.a., täisotsus antud kantseleisse 15.06.2006.a. M S tunnistas kohtus end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja andis asjakohaseid tunnistusi. Ta kinnitas, et oli teadlik enda karistamist
ja 17.07.2005.a. olles eelnevalt tarvitanud alkohoolseid jooke, istus autorooli, sest autokumm hakkas tühjaks minema ja ta kavatses sõita Kunda bensiinijaama, et seal autokumm ära vahetada ja siis teisi oodata. Ta ei vaidlusta joobeseisundi tuvastamist. Politsei kontrollis tema autot eelnevalt, sellel oli spoiler värvimata ja puudusid suunatuled ning politsei keelas tal selle autoga edasise sõitmise. Tehniliselt mittekorras autoga sõitmise eest sai ta väärteokaristuse 600 krooni. M.S süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel väärteoprotokoll nr. AB 745384, väärteomenetluse lõpetamise määrus, joobeseisundi tuvastamise protokoll, saatekiri Rakvere Haiglasse, Rakvere Haigla joobeseisundi tuvastamise akt nr. 39, 17.07.2005.a. Maakohus leiab, et M S tegevus on
Maakohus ei saa tõendina kasutada tunnistaja R V kohtuistungil antud ütlusi, kuna R.V oli käesolevas asjas väärteoprotokollide koostaja M S . M S karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi ei ole. Rahuldamisele ei kuulu M S kaitsja M S taotlus lõpetada M S kriminaalasja arutamine ja ta õigeks mõista, sest väidetavalt M S täitis ühe teoga (mootorsõiduki juhtimine) nii kuriteo- kui ka väärteokoosseisu.
5 kohaselt näeb seadus sellisel juhul ette karistuse mõistmise üksnes kuriteo eest. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli M R 08.08.2005 otsusega väärteoasjas nr: 2590, 05, 004467 karistati M S LS § 747 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni selle eest, et ta 17.07.2005 kell 00.20 Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas Selja teel Põdruse-Kunda-Pada tee 15. km-l, liikudes Põdruse suunas, juhtis mootorsõidukit, mille tehnoseisund ei vastanud kehtivatele nõuetele – puudus esimene registreerimismärk, esimene kaitseraud, esimesed suunatuled ja tagumine kaitseraud, millega rikkus LE § 219 nõudeid. Nimetatud väärteootsus jõustus 02.09.2005.
MS § 199 lg. 1 p. 5 näeb ette kriminaalmenetluse lõpetamise, kui samas süüdistuses on isiku kohta jõustunud 2 kohtulahend. Otsus M S karistamise kohta väärteo eest on vaadeldav jõustunud kohtulahendina. M S pani kaitsja arvates toime ühe teo, mis ründas ühte ja sama õigushüve. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Kohaldamisele kuulub kaitsja arvates Riigikohtu lahend 3-1-1-1-06 ja M S suhtes tuleb menetlus
Isiku poolt oma süü tunnistamine ja kahetsus ei tähenda seda, et sel juhul tuleb kõrvale heita põhiseaduslikud garantiid kahekordse karistamise keelamise kohta. Prokurör leiab, et korduv joobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu ja ülevaatuse mitteläbinud sõidukiga ringisõitmine on väärtegu ja need ei ründa ühist õigushüve. Joobes juhtimine on suunatud paljude inimeste elu ja tervise vastu, tehniliselt mittekorras sõiduki juhtimine ründab liikluskorda. M S karistati LS § 747 järgi , kuid see ei anna alust lõpetada menetlust
Koostatud on kaks eri väärteoprotokolli eri väärtegude kohta. M.S tuleb süüdi mõista
järgi ja karistuseks tuleks mõista rahaline karistus kuna kõik eelnevad rahatrahvid on tal tasutud. Viru Ringkonnakohus on asunud oma kohtumääruses (tl. 71) seisukohale, et M.S karistamine liiklusseaduse § 747 järgi rahatrahviga 600 krooni ei hõlma rikkumist liiklusseaduse § 7419 järgi, mis tulenevalt sellest, et M.S oli 19.11.2002.a. karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt
järgi, on nüüd taas kuriteona karistatav
Ringkonnakohus rõhutab veel, et
ei hõlma muid liiklusseaduse rikkumisi, ta hõlmab vaid mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. PS §-st 23 lg-st 3 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Maakohus leiab, et M.S suhtes ei ole jõustunud kohtulahendit tema süüdistuses
joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise kohta. Küll on aga jõustunud lahend sama kuupäeva väärteoasjas ainult LS § 747 järgi. Küsimus on selles, kas mittekorras tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine (LS § 747 ettenähtud väärteokoosseis) ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine (LS § 7419 ettenähtud väärteokoosseis, mis tulenevalt varasemast karistamisest antud juhul on
ettenähtud kuriteo koosseis) on lahutatavad erinevateks käitumisaktideks või tuleb teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt neid käsitleda ühe teona. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on olukord hinnatav kahe eraldi teona. Võib juhtida kainelt autot, mis on tehniliselt mittekorras ja mille ülevaatus on tegemata ja see on karistatav LS § 747 järgi. Võib juhtida korduvalt korras autot, olles alkoholijoobes ja see on karistatav
Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (Tallinn 2002) kirjutavad autorid (
3.4.), et
sätestatud süüteo subjektiks saab olla vaid erilise isikutunnustega isik:
Maakohus leiab, et kuna toime on pandud mitmele eri väärteokoosseisule vastavad teod, siis tuleb juhindudes
3 igaühe eest eraldi mõista ka karistus. Maakohus asub seisukohale, et eeltoodu tõttu Riigikohtu lahend 3-1-1-1-06 ei ole kohaldatav käesolevale juhtumile.
käesoleva süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad M S poolt oma auto joobeseisundis juhtimises samasuguse teo eest kohaldatud karistuse kehtimise ajal.
süüteokoosseisu näol on meil tegemist formaalselt määratletud abstraktse ohudeliktiga, mis tähendab, et riik on kriminaliseerinud joobeseisundis (alkoholi- või narkojoobes) mootorsõiduki juhtimise kui 2 3 teo (või isiku seisundi juhtimise ajal), mille karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel ja see tegu iseenesest asetab rünnatava õigushüve ohtu, sõltumata ohu saabumisest või ohtliku olukorra tekkimisest. Seejuures on tegu toime pandud otsese tahtlusega, sest M S oli teadlik nii oma joobeseisundist kui ka oma varasemast karistamisest samasuguse kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. M S on varem kohtulikult ja väärteokorras karistatud, tal on kindel elu- ja töökoht, ta kahetseb juhtunut, eelmine rahaline karistus on tal tasutud. Kohus peab seetõttu võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Juhindudes KrMS §-dest 306-313 ja 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi mõista M S
10 000 kr riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 SEB EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065064). Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista M S (eluk. xxxx ja xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 200 krooni kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud alkoholijoobe ekspertiisi eest. M S õigusabi kulutuste hüvitamise taotlus jätta rahuldamata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent L. Sarnet I.Opmann Viru Ringkonnakohus 23. oktoobril 2006.a. otsustas: Jätta Viru Maakohtu 31.05.2006 otsus M S süüdimõistmises
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu Kriminaalkolleegium 07.mail 2007.a otsustas: Tühistada Viru Ringkonna kohtu 23. oktoobri 2006.a. kohtuotsus M S kriminaalasjas
MS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kassatsioon rahuldada. 3 4 Kohtuotsus jõustub: 07.mail 2007.a. Riigikohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Opmann 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.