1-07-3724\3

1-07-3724 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3724 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Hermo Kaasik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Hermo Kaasik (ik 38006294710; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Hermo Kaasik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Hermo Kaasik’u vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 27.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Hermo Kaasik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Hermo Kaasik tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 01.04.1999.a otsusega KrK § 101 p 1 järgi karistati 9 aastase vangistusega. KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 järgi karistati 6 aastase vangistusega. KrK § 40 lg 1 mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Tunnistati süüdi 14.01.
2. Harju MK poolt KrK§177-3 alusel 2k. vang. KarS§65lg2 järgi suurendada karistust Lääne MK 11.01.
3. otsusega ärakandmata osa 4a.7k.4p. võrra. Liitkaristuseks 4a.9k.4p. vang. 2 Karistuse kandmise algus on 14.01.2004.a ja lõpp 18.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 16.03.2007.a. Hermo Kaasik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osales Murru Vanglas viibides sotsiaalprogrammis „Oska kuulata, oska vaadata“, samuti on osa võtnud programmist „Tantsuteraapia“ ning „Viha juhtimise“ kursustest. Kinnipeetav on lõpetanud vanglas põhikooli ja asunud omandama gümnaasiumiharidust 10-ndas klassis. Kinnipeetav suhtub õppetöösse täie tõsiduse ning kohusetundega. Osalenud aktiivselt kooli kirjandusringis. Kinnipeetav kavatseb vanglast vabanedes omandada kindla eriala ja asuda õppima kõrgkooli. Tööle saab asuda Bestnet OÜ Lehola tootmisbaasi. Hermo Kaasik väidab, et ei kuritarvita alkoholi ning tal puudub motivatsioon alkoholi tarvitamist vähendada. Õigusrikkumiste põhjal on aga tõendeid, et isik on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav on enne vangistust tarvitanud narkootikume: kanep ja amfetamiin. On süstinud amfetamiini ning tarvitanud seda vähemalt kord nädalas. On veendunud, et temal narkosõltuvust pole ning seepärast puudub ka igasugune motivatsioon narkootikumidest loobuda. Kinnipeetav on vanglas viibimise ajal toime pannud 14 distsipliini rikkumist. Hermo Kaasik on toime pannud KrK § 101 p 1 järgi tahtliku tapmise ettekavatsetusega, kasutades relvana nuga ning olles alkoholijoobes. Samuti on toime pannud röövimise. Arvestades tema kuritegude iseloomu on kinnipeetav ühiskonna jaoks ohtlik. Murru Vangla poolt on 12.02.2007 alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 tunnuste alusel (kehaline väärkohtlemine); kriminaalasi nr
4. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Hermo Kaasik ei sobi kriminaalhooldusele kuna vabanemisel puudub tal elukoht ja lähedaste toetus ning tööle asumine ei ole reaalne ja arvestamata ei saa jätta ka seda, et vanglas on menetluses uus kriminaalasi KarS § 121 alusel. Hermo Kaasik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Seda eelkõige põhjusel, et Hermo Kaasikùl puudub vabanedes elukoht. Ta on vangistuses toime pannud 14 distsipliini rikkumist, samuti on ta vanglas tarvitanud narkootikume ning tema suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus teise isiku suhtes vägivalla kasutamise tõttu. Enne vangistust oli H.Kaasik narkosõltlane, kuid ise ta oma probleeme ei tunnista. Samuti oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega, millest tingitud ka tema vägivaldne käitumine. Seega olukorras, kus isik ei ole saanud aru vangistuse eesmärgist, jätkanud vangistuses kuritegude toimepanemist, eitab oma probleeme ning ei ole valmis nende lahendamiseks ise midagi ette võtma, ei ole vangistus oma eesmärki täitnud. Asjaolu, et H.Kaasikul puudub kindel elukoht, suurendab kindlasti tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohus, ära kuulanud Hermo Kaasik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Hermo Kaasik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Hermo Kaasik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse 3 läbivaatamisel arvesse kõik Hermo Kaasik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Hermo Kaasik kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda karistatud 5 korral, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Hermo Kaasik’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 14 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Hermo Kaasik ei oma, on aeg, mil Hermo Kaasik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Hermo Kaasik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Hermo Kaasik pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Hermo Kaasik avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Hermo Kaasik ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Hermo Kaasik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Hermo Kaasik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Hermo Kaasik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 4-aasta ja 10-kuu pikkusest vangistusest on Hermo Kaasik’ul kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.10.2008.a) ning Hermo Kaasik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Hermo Kaasik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
5. Kohtunik