järgi 2 kuud vangistust.
lg2 p4 järgi karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.
lg2 p1 järgi 8 kuud vangistus.
lg1 järgi loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. 2
lg1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 14.02.2006.a ja lõpp 23.12.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse võimaluse avanemine 26.12.2006.a. Janek Mõttus`e karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 9 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et 29.03.07 pani Janek Mõttus toime režiimirikkumise: mängis kaarte, karistus on talle praegu määramata. J. Mõttus töötab avavanglaosakonnas AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas. Tööst vabal ajala loeb raamatuid ja vaatab televiisorit. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. J. Mõttus`t on kriminaalkorras eelnevalt juba karistatud, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Enne vangistust on olnud alkoholiga probleeme nii kodus kui ka töö juures. Vangistuse aja on olnud puhas, kuid edaspidise suhtes on skeptik, sest piir kipub teinekord ära kaduma ja läheb liiale. Esitatud andmete järgi on J. Mõttus`el peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX. Pärast vangistust on võimalik, kinnipeetava enda sõnul, tööle asuda kas AS Toom Tekstiil või Suislepa puidifirmasse. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike kuid mitte olematu. Ohtlikkus ühiskonnale on minimaalne. Ohuks võivad olla illusoorne maailapilt, liigne enesekindlus ja võimalik impulsiivne, hetkemeeleoludest ajendatud käitumine. Enesekahjustusele ja suitsiidile kalduvust ei ole esinenud. Põgenemisele kalduvust vangistuse ajal ei ole täheldatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Janek Mõttus ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et J. Mõttus`el on otstarbekas on karistusaeg lõpuni kanda, sest tema eelnev käitumine käitumiskontrolli ajal ei andnud soovitud tulemusi. Vaatamata kinnipeetava antud lubadustele käituda seaduskuulekalt, ei suutnud ta oma lubadust täita. Peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on J. Mõttus`e liigne enesekindlus, hetkemeeleoludest ajendatud käitumine ja alkohol. Janek Mõttus taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et ei mõelnud oma tegude tagajärgedele, kuna oli alkoholijoobes. Tunnistab oma süüd, on nõus sellega, et käitus väga valesti, kahetseb tehtut. Prokurör ei toeta Janek Mõttus`e ennetähtaegset vabastamist. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo pani toime katseajal. Kuigi Ta vanglas töötab ning Tema käitumine on olnud korrektne, puuduvad Tema puhul olulised eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. Tal puuduvad elu-ja töökoht. Vabaduses olid Tema töösuhted lühiajalised ning Tal puudub kindel eriala, mistõttu on ka raske tööd leida. Tema poolt toime pandud kuriteod olid suunatud vara vastu ning töökoha puudumisel on oht, et Ta jätkab kuritegude toimepanemist. Ka kriminaalhooldaja ei poolda tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Janek Mõttus`e ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Mõttus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Mõttus`e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Mõttus`e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Janek Mõttus kannab karistust varguste ja avaliku koha rikkumise eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane 10-kuune 9-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras varguste eest karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi J. Mõttus omab ühte distsiplinaarkaristust, kannab ta karistust mitme varguse ja surnu mälestuse teotamise eest, seega on aeg, mil VJ. Mõttus on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Mõttus peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. J. Mõttus pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes. Olukorras, kus J. Mõttus ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Mõttuse`e suhtes koostatud iseloomustuses ning J. Mõttus`e ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei olek Janek Mõttus`ele takistuseks elu- ja töökoha probleemid, sest need mõlemad on talle tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 1-aastasest vangistusest on J. Mõttus`el kandmata ligikaudu 9 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.12.2007.a) ning J. Mõttus`e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Mõttus`e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.