1-07-3454 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3454 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Madis Viidas’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Madis Viidas (ik 37503070259; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Madis Viidas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 21.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Madis Viidas’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Madis Viidas tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.01.2002.a otsusega KrK § 177² lg 2 p 4 järgi 4 aastat vangistust. KrK § 210²lg 2 p 4 järgi õigeks mõista. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Harju Maakohtu 08.10.1998.aasta otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust. 04.12.2003.aastal Harju Maakohtu määrusega vähendati kinnipeetavale 15.01.2002.aastal Harju Maakohtu otsusega KrK § 177²lg 1¹järgi mõistetud karistust, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt mõisteti kinnipeetavale mitme kohtuotsuse järgi liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 15.01.2002.a ja lõpp 15.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.05.2006.a. Madis Viidas on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vangla sööklas üle 2 aasta ja on suhtunud töösse kohusetundlikult. Vanglas oleku ajal on töötanud ka raamatukogus. Kinnipeetavale on kohaldatud soodustusi ning on käinud kolmel korral lühiajalistel väljasõitudel, kus on täitnud väljasõiduplaani korrektselt. Kinnipeetav suhtub ITK-s püstitatud eesmärkide täitmisesse positiivselt. Kinnipeetaval on hagid tasutud. Vabanedes on olemas töökoht ja elukoht ning toetavad vanemad. Distsiplinaarkaristusi on
- Madis Viidas’e poolt loetakse ohustatuks arvestades tema eelnevaid kuritegusid iga juhuslik eraisik, kes mingil põhjusel alkoholijoobes olevate noortega vestlusesse satub ja meelepärane ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Madis Viidas’e vabastamine tingimisi ennetähtaegselt on otstarbekas kuna kinnipeetaval on olemas elukoht, töökoht ja toetav lähivõrgustik. Positiivseks on ka see, et kinnipeetav on kaotanud endiste sõpradega sidemed, kellega koos kuriteod on toime pandud. Madis Viidas taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör toetab taotlust vabastada Madis Viidas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Tal on olemas vabanemisel elukoht ja garanteeritud töökoht. Vangistuses on ta säilitanud head suhted oma vanematega, kes on igati nõus teda vabanemisel toetama. Vanglas on M.Viidas töötanud ja sellest on kujunenud ka tööharjumus, mistõttu peaks olema reaalne, et ka vabaduses suudab ta korrektselt oma tööülesandeid täita ning töökohta ka säilitada. Vangistuses on ta läbinud ka sotsiaalprogrammi „viha juhtimine“ ning vestelnud psühholoogiga, mis näitab, et ta soovib leida lahendusi oma probleemidele. Oma noore vanuse kohta on ta vangistuses kokku viibinud väga pikka aega, mis oluliselt raskendab tema kohanemist tavaühiskonda. Kriminaalhooldaja toob positiivsena välja asjaolu, et M.Viidas on kaotanud sideme oma endiste sõpradega, kellega koos on ka kuriteod toime pandud. Tema suureks probleemiks on olnud alkoholi kuritarvitamine ning alkoholijoobes on toime pandud ka kuriteod. Leian, et isiku puhul, kes on vangistuses veetnud nii pika aja, kellel on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, samas kellel on kõik eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks täidetud, vajab kriminaalhooldaja järelevalvet pikema aja vältel, et kohaneda tavaühiskonnaga ning jätkata oma elu õiguskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Madis Viidas’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Madis Viidas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Madis Viidas’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Madis Viidas’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Madis Viidas kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et 11.07.1997.aastal vabanes 3 tingimisi enne tähtaega ja kandmata karistust oli 1 aasta ja 5 kuud 15 päeva. Pani toime uue raske kuriteo katseajal. 1993.aastal on Madis Viidas’t karistatud KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja ta vabanes karistuse kandmiselt 17.07.1997.aastal ja vahistati uuesti 22.08.1997.aastal. Seega viibis Madis Viidas vabaduses pisut üle ühe kuu, kui pani toime uue samalaadse kuriteo. Madis Viidas pani uue kuriteo toime ka vanglas viibimise ajal 2002.aastal, kui üritas väljasõidult tulles viia narkootilisi aineid vanglasse edasi andmiseks kaaskinnipeetavale. Madis Viidas peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Madis Viidas ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Madis Viidas’e suhtes koostatud iseloomustuses, Madis Viidas’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Madis Viidas’el kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.07.2008.a) ning Madis Viidas’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Madis Viidas’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik