1-07-4081\1

1-07-4081 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2007.a kell 9:30 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4081 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Bilis Kleins’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Bilis Kleins (ik 38307155228; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Bilis Kleins tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 03.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Bilis Kleins’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Bilis Kleins tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; KarS § 274 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti kantuks 5 kuud 17 päeva. Kandmisele kuulus 1 aasta 9 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 31.10.2005.a ja lõpp 13.08.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 29.06.2006.a. 2 Bilis Kleins on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav oskab ennast väljendada riigikeeles, kuid puudub riigikeeleoskust tõendav dokument. Töökogemus puudub. Oma sõnadel pole üldse töötanud, varastanud nii toidu kui suitsetamise jaoks aeg-ajalt. Vabanedes planeerib elama minna oma vanemate juurde. Kinnipeetaval on vaja tasuda hagi. Kinnipeetaval on probleeme vanglas kehtivate eeskirjade järgimisega, mida iseloomustavad korduvad distsiplinaarkaristused, mille hulgas on korduvad allumatused ja keelatud esemete omamised. Distsiplinaarkorras on karistatud 12 korral. Ohustatud võivad olla eelkõige autoomanikud, sest kinnipeetav võib vabanedes uuesti sooritada varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav väidab, et tööle ei läheks 3000 EEK eest, sooviks teenida 15 000 EEK kuus, siis on võimalik elada seaduskuulekalt. Riiklikus elamis-ja töölubade registris ei ole isikut, kelle isikukood 38307155228, samuti ei ole Bilis Kleins’i või Bilis Klein’i nimelist isikut. Rahvastikuregistri andmetel on nimetatud isikukoodiga Bilis Klein 18.01.1994 oma Eesti elukohast välja registreeritud seoses lahkumisega Lätti. Läti kodanikuna saab Bilis Kleins taotleda tähtajalist elamisõigust Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Bilis Kleins’i määramine kriminaalhooldusele on kindlasti otstarbekas ja distsiplineeriv, samuti võimaldaks käitumiskontroll tema suunamist seaduskuulekuse järgimisel ja toetaks edaspidise elu korraldamisel. Bilis Kleins taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, samuti on ta korduvalt kandnud vanglakaristust, kuid ei ole sellest teinud järeldusi ning pole valinud seaduskuulekat käitumist. Vanglas rikub kinnipeetav pidevalt ja süstemaatiliselt režiimi ning sellest tulenevalt ei saa prokurör teha järeldust justkui sobiks ta käitumiskontrollile ja oleks oluliselt muutnud oma käitumist. Kinnipeetaval puuduvad ka dokumendid, tal pole garanteeritud töökohta, tal on vaid kolmeklassiline haridus, kuid sellest hoolimata pole ta vanglas võtnud midagi ette selleks, et seda kõike muuta. Kõigest sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetava vabastamine oleks ennatlik, kuna uute kuritegude sooritamise risk on liiga kõrge. Kohus, ära kuulanud Bilis Kleins’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Bilis Kleins tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Bilis Kleins’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Bilis Kleins’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Bilis Kleins kannab karistusterinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Bilis Kleins’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega aeg, mil Bilis Kleins on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Bilis Kleins peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Bilis Kleins ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Bilis Kleins’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Bilis Kleins’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Bilis Kleins’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kinnipeetaval puuduvad ka dokumendid, tal on vaid kolmeklassiline haridus, kuid sellest hoolimata pole ta vanglas võtnud midagi ette selleks, et seda kõike muuta. Kõigest sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipeetava vabastamine oleks ennatlik, kuna uute kuritegude sooritamise risk on liiga kõrge. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Bilis Kleins’il kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.08.2007.a) ning Bilis Kleins’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Bilis Kleins’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik