1-07-3908\1

1-07-3908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2007.a kell 11.15 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3908 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Doinats tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Doinats (sündinud 17.02.1957.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Doinats tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 02.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Doinats tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Doinats tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.11.2005.a otsusega KarS § 200 lg2 p8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus on 10.05.2004.a ja lõpp 10.05.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 10.01.2007.a. 2 Juri Doinats`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole J. Doinats`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vanglas on J. Doinats lõpetanud keevitaja kursused ning on avaldanud soovi töötamiseks. Käesoleval aja kinnipeetav ei tööta. Vanglas viibides on kinnipeetav käinud psühholoogi nõustamisel ning on saanud hingeabi vangla kirikus käimisest. J. Doinats`i on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on J. Doinats`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX ning reaalne võimalus töötamiseks on Loksa Laevaremonditehases. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Varasemalt on karistatud salajase varguse, avaliku varguse ja alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest ning üliraskete kehavigastuste tahtliku tekitamise ja mootorsõiduki ärandamise eest. Väga palju karistusi on seoses alkoholi tarvitamisega avalikus kohas, joobes olles on lärmanud, sõimanud ja tülitanud inimesi. Vabaduses on ohustatud täiskasvanud inimesed, kuna ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal hetkel ja teo toimepanemise tagajärjel on suur kahju. Kinnipeetav võib tarvitada füüsilist vägivalda, kuna olles alkoholijoobes käitub agressiivselt. Samuti on kinnipeetav väga negatiivselt meelestatud kõigi nende vastu, kelle pärast Ta karistust kannab. Ohtu võivad vähendada alkoholist loobumine, perekonna abi ja toetus, kindel elu- ja töökoht. Enesekahjustusele ja suitsiidile kalduvusi ei ole esinenud. Põgenemisele kalduvust vangistuse ajal ei ole täheldatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Doinats ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et J. Doinats ei ole igapäevases elus majanduslikult toimetulev ning ei ole oma mõtlemisel ja käitumiselt valmis iseseisvaks seaduskuulekaks eluks. Tema hoiakud ühiskonna suhtes on negatiivsed, järelejäänudvangistuse jooksul on otstarbekas tegeleda Tema alkoholiprobleemidega ning väärtushinnangutega, mõtlemise ja sellega seotud probleemidega, et Tal tekiks motivatsioon alkoholi liigtarvitamisest loobuda ja nii oleks võimalik ehk ka Tema vägivaldset käitumist vabaduses vältida. Juri Doinats taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Mingit hinnangut kuriteole ei anna ja ennast süüdi ei tunnista. Eelnevatest kuritegudest Ta rääkida ei soovi. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on karistatud viiel korral, vanglas on kolmandat korda. Korduv vangistusega karistamine ei ole aga mõjutanud teda edaspidi käituma seadusekuulekalt. Vabaduses puudub töökoht. Samuti puuduvad tal dokumendid. Vanglas koostatud iseloomustuse kohaselt võib J. Doinats kasutada füüsilist vägivalda, kuna alkoholijoobes käitub agressiivselt. On negatiivselt meelestatud kõigi vastu, kelle pärast ta karistust kannab. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt saab J. Doinatsi puhul probleemiks ennetähtaegsel vabanemisel tema majanduslik toimetulek, alkoholi liigtarvitamisel tekkiv agressiivne käitumine. Vabaduses puudub lähisugulaste toetav võrgustik. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ta ei ole oodatud elama elukohta, mille ta on oma andmetesse märkinud, samuti puudub tal vabanedes kindel töökoht, millest tulenevalt puudub ka igakuine sissetulek ning majanduslik stabiilsus, mis omakorda muudavad uue kuriteo sooritamise riski kõrgeks. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud ennetähtaegse vabastamisega, kuna J. Doinats ei ole igapäevases elus toimetulev ega oma mõtlemiselt ja käitumiselt valmis iseseisvaks seadusekuulekaks eluks. Kohus, ära kuulanud Juri Doinats`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Doinats tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Doinats`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Doinats`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Doinats kannab karistust raske varavastase teo eest, mille eest talle mõisteti 4-aastane vabadusekaotus. Kuigi distsiplinaarkaristusi J. Doinats ei oma, kannab Ta karistust röövimise eest, kus sai kannatada ka inimene, seega on aeg, mil J. Doinats on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Doinats peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Doinats`i suhtes koostatud iseloomustuses ning J. Doinats`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabaduses puudub töökoht. Samuti puuduvad tal dokumendid. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et 4-aastasest vangistusest on J. Doinats`il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.05.2008.a) ning J. Doinats`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Doinats`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik