1-07-3914 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2007.a kell 11.15 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3914 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Veiko Oeselg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Veiko Oeselg ( i.k.38702130033 viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Veiko Oeselg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 02.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Veiko Oeselg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Veiko Oeselg tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.06.2004.a otsusega KarS § 200 lg2 p4,7 järgi karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel liideti sellele karistusele kandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 11.11.2003.a ja lõpp 03.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 15.02.2007.a. 2 Veiko Oesleg karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on V. Oeselg suhtes kohaldatud 28 distsiplinaarrikkumist, enamik rikkumisi toimus karistusaja esimesel poolel, kehtivaid karistusi ei oma. Antud hetkel kannab kinnipeetav karistust kinnises osakonnas, kuhu paigutamise põhjus oli süstemaatiline režiimirikkumine ja teiste kaaskinnipeetavate suhtes agressiivne meelestatud. V. Pärnala töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes 6 aastat. V. Oeselg`a on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimase kuriteo pani toime grupiviisiliselt. Kinnipeetav on alkoholi tarvitanud ja ka korduvalt olnud alkoholijoobes isegi selle tasemeni, kus tekkis mälukaotus mitme järjestikuse joomise päeva järel. Narkootikume on proovinud 1 korral vangistuse ajal 2005.a., mis seisnes amfetamiini süstimises. Esitatud andmete järgi on V. Oeselg`il peale võimalikku vabanemist võimalus elama minna Saaremaale tühjana seisvasse vanematele kuuluvasse XXXXXXXX või Keilasse oma varasemasse elukohta aadressil XXXXX. Garanteeritud töökoht puudub. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas arvestades kinnipeetava haridust ja töökäiku: Tal on 6 klassi haridust ning on õppinud Puiatu Erikoolis. Vabaduses võivad Tema poolt olla ohustatud just Temast nõrgemad inimesed. Riski vähendab isiku tahe muutuda ja elukoha vahetamine tunduvalt vähemkriminogeensesse keskkonda ja eemaldumine oma toonastest sõpradest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Veiko Oeselg ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et eelmise kriminaalhoolduse ajal ei täitnud V. Oeselg käitumiskontrollinõudeid: ta ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei ilmunud määratud ajaks registreerimistele, ei täitnud koolikohustust ega käinud tööl. Riskfaktoriks on endise suhtlusringkonna olemasolu, kuid enesekehtestusoskuse parandamine ja alkoholi tarvitamisest loobumine võib soodustada distantseerumist kriminaalse taustaga kaaslastest. Kuna võimalikus elukohas Lõmala külas Tõnise talus elaks V. Oeselg üksinda ning kinnipeetaval ei ole majandusliku toimetuleku kogemust ja Tal puudub töökoht, ei pea kriminaalhooldusametnik Tema ennetähtaegset vabastamist otstarbekaks. Veiko Oeselg taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et vangistuse ajal on muutunud Tema väärtushinnangud ning Ta on hakanud rohkem mõistma õiguskuuleka elu väärtusi. Oma süüd tunnistab ja peab oma tegu häbiväärseks. Vabanemisel soovib elama asuda Keilasse. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, on karistatud neljal korral, vanglas on kolmas kord. Vanglas ei tööta ega õpi. Vanglast koostatud iseloomustuse kohaselt kannab karistust kinnises osakonnas, kuhu paigutamise põhjus oli süstemaatiline režiimirikkumine ja teiste kaaskinnipeetavate suhtes agressiivne käitumine. Vangistuses on proovinud 1 korral narkootiklume. Distsiplinaarkorras on karistatud 28 korral. On varem määratud kriminaalhooldusele, kuid kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti oli käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusalusel tugevad alkoholiprobleemid. Vabaduses töökoht puudub. Uue kuriteo riski vabaduses võib suurendada madal konkurentsivõime tööturul ning töötusest tingitud majanduslik toimetulematus. Kohus, ära kuulanud Veiko Oeselg ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Oeselg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Oeselg ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse 3 läbivaatamisel arvesse kõik V. Oeselg isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Veiko Oeselg kannab karistust varavastase teo eest, kus kannatada sai ka inimene ning selle eest mõisteti Talle 4-aastane 10-kuune 22-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et V. Oeselg suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 28 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi V. Oeselg ei oma, kannab ta karistust varavastase kuriteo eest, kus kannatada sai pensionieas inimene, seega on aeg, mil V. Oeselg on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Oeselg peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Oeselg suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Oeselg ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Veiko Oeselg`ale takistuseks elukohaprobleem, sest see on Talle tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 4aastasest vangistusest on V. Oeselg`al kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 03.10.2008.a) ning V. Oeselg ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Oeselg vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.