1-06-12529\1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1. aprillil 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-06-12529 Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko menetles käskmenetluses kriminaalasja Aino Pärnamets süüdistuses KarS § 205 järgi Süüdistatav: Aino Pärnamets, ik 44404295212, eestlane, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, eluk. XXXXXXX, pensionär, varem kohtulikult karistamata Süüdistus: Aino Pärnametsa süüdistatakse võõra asja hävitamises ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja kui sellega on tekitatud suur kahju ja nimelt: 25.04.2006.a. põletas ta XXXXXX põllu peal kulu ning kui ta jättis lõkke järelevalveta ja mõne aja möödudes tagasi tuli, siis nägi, et tuli on mööda põldu edasi kandunud, mille tagajärjel tekkis tulekahju, mis hävitas: M U’le kuuluval kinnistul - XXXXXXX asunud puud, põõsad, kaevu, keldri, abihooned ja wc, tekitades sellega varalise kahju M U’le summas 378 600.- krooni; M R’le, K E’ile ja L P’ile kuuluval kinnistul – XXXXXX asunud sauna, mis oli renoveeritud ning ehitatud aastaringseks elamiseks, kaevu, puud, abihooned ja keldri, tekitades sellega varalise kahju M R’le summas 158 801.- krooni, K E’ile ja L P’ile – 397 370.-krooni. Sellega Aino Pärnamets pani toime võõra asja hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil, so KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 205 sätestatud kuriteo toimepanemise eest teeb prokurör ettepaneku karistada Aino Pärnametsa rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära, so 5000.- krooni. Tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub kohus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistusmäära kohta ning leiab, et süüdistatava kuritegu on õigesti kvalifitseeritud võõra asja hävitamisena ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. Antud tegu ei ole võimalik kvalifitseerida võõra asja hävitamisena ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud suur kahju, sest käesolevas menetluses ei ole võimalik kahju suurust kindlaks määrata. On kogutud küllaldaselt süüdistust kinnitavaid tõendeid ja prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja suuruse osas on põhjendatud. Aino Pärnamets tuleb süüdi tunnistada KarS § 205 järgi ja mõista karistus vastavalt prokuröri ettepanekule ning välja mõista temalt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Tsiviilhagid tuleb jätta lahendamiseks tsiviilmenetluse korras, sest kriminaaltoimikus asuvate materjalide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millist liiki ja kui suure kahju 2 ning kellele süüdistatav talle süüks pandava teoga põhjustas. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka otsustada, kas esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kas need vastavad tegelikult tekitatud kahjule. Ei ole välja selgitatud, kas (kinnis-) vara oli kindlustatud ja kas kindlustushüvitis on välja makstud. On ebaselge M R seos kahjujuhtumiga: ta on hinnanud tekitatud kahju 158 801 kroonile, seejuures on ta kasutanud väljendit „on meile tekitatud seoses põlenguga varalist kahju kokku 158 801.-krooni“ (tl 30). Keda pidas silmas M R väljendi „meie“ all, on selgusetu, sest toimikus puuduvad volikirjad. Kinnistusregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt Kaasiku talu omanikeks on A R, K E ja L P. Kinnisasja oluliste osade kahjustamisel saab kahjustatud isikuteks olla vaid kinnistu omanikud. Kinnisasjal aga asuvate vallasasjade (sõiduk, ehitusmaterjal, tööriistad jms) omanikud tuleb eraldi välja selgitada. Seega vahetegu kinnis- ja vallasasjade vahel on oluline selleks, et oleks võimalik tuvastada, kui suures ulatuses kokku ja millises osas millisele kannatanule kahju on tekitatud. Peale selle tl 26 asuvas nimekirjas on sõiduauto AZLK2141 maksumusega 5000.krooni, kuid ühelegi kinnistu omaniku nimele ei ole autoregistris sõiduautosid registreeritud. K.E sõnutsi on kahju hindamatu (tl 51), L.P aga on kahju hinnanud 397 370 kroonile, lisades, et osaliselt kuuluvad asjad K.E’ile (tl 33). Seega esineb kahju suuruse osas vastuolu ka tsiviilhagejate endi vahel ja ei ole selge, kui suures summas ja kellele peaks süüdistatav kahju hüvitama. M U on hinnanud maha põlenud kuuri 100 000 kroonile, abihoone 40 000 kroonile ja keldri 15 000 kroonile jne ning järgneb nimekiri ehitusmaterjalidest ja tarbeesemetest (tl 15). Kuid välja ei ole selgitatud, milliste ja kui suure pindalaga kuuri, abihoone ja keldriga tegemist oli, millal ja millistest materjalidest need ehitatud olid jms. Ei ole M U ütlustest ja tema poolt koostatud nimekirjast üheselt arusaadav, milliste ehitusmaterjalidega tegemist oli, kas nad asusid abihoones või oli nendest abihoone ehitatud (saematerjal, tapeet jm). Täiendavat selgitust ja maksumuse põhjendamist vajavad kohtu hinnangul ka näiteks sellised asjad, nagu neli siseust maksumusega 6000.-krooni, mosaiikplaadid maksumusega 5000.-krooni, puitdiivanid antiiknikerdustega maksumusega 2000.-krooni ja saunamööbel 3500.-krooni jms. Samuti on ebaselge, milline kahju – kas varaline või mittevaraline tekitati M U’le. Tema ütlustest nähtub, et „tules hävis 4 põlispuud, 2 õunapuud ning 3 marjapõõsast, roosipõõsad, need olid mulle emotsionaalselt vajalikud ning kui ma vestlesin keskkonnainspektoriga, siis ta ütles, et selle võib ka kahju juurde öelda. Igal juhul nende puude ja põõsaste hävimisega tekitati mulle varaline kahju 90 000 krooni“ (tl 14). Arvestades viidet emotsionaalselt vajalike taimede kahjustamisele ei ole selge, kas M U käsitleb 90 000 kroonist osa talle tekitatud kahjust varalise või mittevaralisena. Peale selle kahjustatud asjadena on nimetatud süüdistuses Kaasiku-Eespere kinnistul (süüdistusaktis nimetatud Kuusiku taluks) puid, põõsaid, kaevu, keldrit, abihooneid ja wc-d ning Kaasiku kinnistul renoveeritud sauna, kaevu, puid, abihooneid ja keldrit. Ehkki kannatanute poolt koostatud kahjustatud vara loendid ja kahjuarvestused koosnevad valdavalt vallasasjadest, süüdistusaktis Aino Pärnamets’ale vallasasjade kahjustamist ette ei heideta. Süüdistatavale ei või aga heita ette sellise vara kahjustamist, mis süüdistusaktist ei nähtu. Samuti ei saa süüdistusaktis mittekahjustatud varast lähtuda kuriteoga tekitatud kahju suuruse väljaselgitamisel. Ülalkirjeldatud kaalutlustel ei ole võimalik tsiviilhagi osas otsust langetada käesolevas kriminaalmenetluses. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 253 p.1, 254 kohus 3 o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aino Pärnamets KarS § 205 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära suuruses, so 5000.- (viis tuhat) krooni. Jätta tsiviilhagid läbi vaatamata. Välja mõista Aino Pärnamets’alt riigituludesse sundraha 5400.- (viis tuhat nelisada) krooni. Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „Aino Pärnamets, 1-06-12529, rahaline karistus“. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Aino Pärnamets, 1-06-12529, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käesolev otsus jõustub. Kohtunik: