g2p4,8 alusel 6k.vang.
g2p1,3 järgi 2a.van.
g1 alusel liitkaristuseks 2a.van.
LK 07.10.05.poolt mõistetud 3a.2k.26p. võrra Liitkaristuseks 3a.3k. vang. millest maha ärakantud karistus 2a.1k.28p. Kandmisele jääb 1a.1k.3p. vang. Karistuse kandmise algus on 02.02.2007.a ja lõpp 05.03.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 04.02.2007.a. Aleksandr Sergiitšuk on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et paigutatud Vangistusseaduse § 69 alusel kinnisesse osakonda, kus on piirangud õppimisele, töötamisele, programmides osalemisele. Vabanemisel omab alalist elukohta XXXXXXXX. Kinnipeetav on motiveeritud narkootikumidest loobuma ja saab aru nende hukutavast mõjust, kuid pole kindel, et suudab vastu panna. Kriminaalhooldajaga on nõus meeleldi koostööd tegema. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vangistuse ajal alates 2006. aastast on olnud kokku 16 distsiplinaarkaristust, mis on seotud režiimirikkumistega. Isiku ohtlikkus on seotud eelkõige sotsiaalse toimetulematusega, mis seisneb elukutse puudumises ja kalduvuses narkootiliste ainete tarbimisele. Oht seisneb ka nõrga sotsiaalse võrgustiku olemasolus. Ohustatud on ühiskonnas need grupid, kellel tuleb tahtmatult kokku puutuda antud isikuga ja kes võivad langeda isiku rahapuuduse korvamise ohvriks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandr Sergiitšuk’i suhtes on vajalik kohaldada käitumiskontrolli vastavalt
Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Praegusel hetkel kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning varguse eest. Isik on kohtu poolt karistatud neli korda. Kuriteod on olnud samalaadsed. Vanglas koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt Aleksandr Sergiitšuk vangistuse ajal töötanud ega õppinud ei ole. Samuti ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Uue kuriteo sooritamise risk on olemas, kuna kinnipeetaval puudub elukutse, tal on vähene töökogemus ning tema kriminaalne tegevus algas juba 13-aastaselt. Tal puudub kutseharidus ning riigikeele oskus. Pool aastat enne vangistust ei olnud millegagi hõivatud. Vabaduses puudub garanteeritud töökoht. Vabaduses tarvitas narkootikume, mille ostmiseks aga töötasust ei piisanud ning puudujäägi katteks varastas. Vaja on tasuda hagid, kuid selleks puuduvad vahendid seoses töökoha puudumisega. Vangistuse ajal on kokku 16 korral karistatud distsiplinaarkorras, seega ei ole ta ka vangistuses näidanud üles valmidust alluda reeglitele ning käituda nendele vastavalt. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vabaduses käitumist mõjutavateks asjaoludeks on korduv karistatus, töökoha puudumine ning vähene haridus. Kuna kinnipeetaval oli probleeme narkootikumidega, siis on uue kuriteo sooritamise risk suur. Narkootikumide tarvitamine on pikaajaline. Samuti tuleneb uue kuriteo sooritamise risk sellest, et kuritegelik käitumine on välja kujunenud juba lapsepõlves. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Sergiitšuk’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Sergiitšuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandr Sergiitšuk’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Sergiitšuk’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Sergiitšuk kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki 3 (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksandr Sergiitšuk’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 16 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Aleksandr Sergiitšuk ei oma, on aeg, mil Aleksandr Sergiitšuk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandr Sergiitšuk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandr Sergiitšuk ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandr Sergiitšuk’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Aleksandr Sergiitšuk’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Aleksandr Sergiitšuk’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandr Sergiitšuk’il kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 04.03.2008.a) ning Aleksandr Sergiitšuk’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Sergiitšuk’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.