1-07-3936\1

1-07-3936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-3936 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippova Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandrs Vint tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandrs Vint (sündinud 17.11.1980.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandrs Vint tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandrs Vint tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandrs Vint tunnistati süüdi 14.03.2001.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 108 lg2 p4 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ning sellele otsusele lisati eelmine kandmata karistus 29.05.1998.a. otsusega KrK § 101 p1,3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. . Karistuse kandmise algus on 14.03.2001.a ja lõpp 14.03.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.11.2005.a. Aleksandrs Vint`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem kui 1 aasta. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Aleksandrs Vint on vangistuse ajal õppinud kutsekoolis keevitajaks, kuid ei lõpetanud objektiivsetel põhjustel. On töötanud juuksurina, OÜ Puidutööstus`es ja OÜ Sun Timber`is abitöölisena. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Vint suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kuriteo, milles eest karistust kannab, sooritas alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi asub A. Vint peale vabanemist elama aadressile XXXXXXX. Kinnipeetav on viimase kuriteo sooritanud vanglas, mille eest on Tema karistusaega pikendatud 2.aasta võrra. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandrs Vint sobib kriminaalhooldusele. Leiab, et uue kuriteo ja ohtlikkuse risk on olemas, aga see ei ole kõrge. Aleksandrs Vint taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on endale tulevikuks loonud üsna reaalsed plaanid elada koos oma perega ja aidata kasvatada Tema lapsi. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on vangi mõistetud väga raske isikuvastse kuriteo eest, mis oli tapmine. Kuriteo ohvriks langes 1922.a. sündinud vana inimene, kes on oma vanuse poolest vääriks erilist lugupidamist. Samuti oli kannatanu invaliid ja polnud võimeline ennast kaitsma. Ka on kinnipeetav jätkanud oma kuritegelikku käitumist vanglas, pannes toime raske isikuvastase kuriteo, pekstes kaaskinnipeetavat eriti julmalt. Prokurör on seisukohal, et arvestades toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid ei saa asuda seisukohale justkui oleks kinnipeetav A. Vint oma käitumist muutnud ja teinud järeldusi kuritegudest. Kuna kriminaalhooldus on oma olemuselt täpsete kontrollnõuete järgimine, siis arvestades, et ka vanglatingimustes pole kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt, pole alust ka arvamiseks, et ta seda vabaduses suudaks. Kohus, ära kuulanud Aleksandrs Vint`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Vint tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Vint`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Vint`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandrs Vint kannab karistust raske isikuvastase kuriteo – tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 7-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Seejuures omab olulist tähtsust asjaolu, et viimase kuriteo pani ta toime karistuse kandmise ajal. Kandes karistust tapmise eest raskendavatel asjaoludel, ründas ta kaikaga isikut ja lõi talle 10-15 korda sellega pähe ja ülakehasse. Kahel korral on olnud tegemist raske isikuvastase ründega, mis näitab süüdlase suurt ühiskonnaohtlikkust. A.Vint on erinevatel aastatel vanglas distsiplinaarkorras karistatud 15 korral, tema suhted kaaskinnipeetavatega on pingestatud , ta on administratsiooniga suhtlemisel impulsiivne, moraalinormidest vähesõltuv. 3 Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Vint ei oma, on aeg, mil A. Vint on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A. Vint peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Vint`i suhtes koostatud iseloomustuses. A. Vint`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks A. Vint`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 7-aastasest vangistusest on A. Vint`il kandmata ligikaudu 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.03.2008.a) ning A. Vint`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Vint`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik