1-07-4283\1

1-07-4283 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4283 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Marek Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marek Mõttus (sündinud 04.07.1985.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Marek Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marek Mõttus tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.02.2006.a otsusega KarS § 149 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1;§ 64 lg 1 alusel suurendada karistust 27.12.05.Valga MK ärakandmata osa 1a.11k. võrra. Lõplikuks karistuseks 2aastat 1kuu vangistust. Karistuse kandmise algus on 14.02.2006.a ja lõpp 14.03.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2007.a. 2 Marek Mõttus`e karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 11 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole M. Mõttus`e suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. M. Mõttus käis vangistuse ajal sotsiaaloskuste kursustel ja õppis õmbluse kursusel. Vanglas ei ole tööga ja õpingutega hõivatud olnud. Töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes 6 aastat. Kuriteo pani toime alkoholijoobes koos nelja teise isikuga. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav arvab, et suudab end kontrollida ja Ta on nõus alkoholiraviga. Esitatud andmete järgi on M. Mõttus`el peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXXXX vald. Peale vabanemist on lootus saada tööle OÜ Viljandi Metall ning on ka võimalus saada tööle saekaatrisse, kus Ta ka enne töötas. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Vabanemisel ei ole isik otseselt ohtlik mitte kellelegi. Soovitatavad tegevused katseaja jooksul oleksid tööle asumine oma erialal ning osalemine vastavalt kuriteoliigile sotsiaalprogrammides. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Marek Mõttus ei sobi kriminaalhooldusele. Ametniku hinnangul on M. Mõttus`el otstarbekas oma karistusaeg lõpuni kanda, sest Tema eelnev käitumine käitumiskontrolli ajal ei andnud soovitud tulemusi. Vaatamata ametnikule antud lubadustele käituda seaduskuulekalt, ei suutnud Ta oma lubadusi täita. Kinnipeetava ema sõnul ei ole Tal võimalik oma pojale eluaset pakkuda, küll on aga nõus koos tütrega aitama esialgselt eluaset otsida. Marek Mõttus taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et otseselt teo põhjust ei teagi, teo pani toime seiklushimust ja rumalusest. Vanglasoleku ajal on ümbermõtestanud eluväärtused ning mõistab põhjuste-tagajärgede seoseid. Sooritatud kuritegu kahetseb. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud kuriteo, mille puhul on avalik huvi äärmiselt suur – koos kaasosalistega sodis kinnipeetav hauatähise. Samuti on ta toime pannud varguseid. Kuritegude sooritamise põhjus oli rahapuudus. Ka käesoleval ajal pole tal vabanedes garanteeritud töökohta ja ka stabiilne alaline elukoht puudub kuivõrd ema teda enda juurde elama võtta ei saa. Kõigest eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et käesoleval ajal, arvestades kuriteo asjaolusid ja tingimusi pärast vabanemist, ei ole võimalik toetada enne tähtaegset vabanemist. Kohus, ära kuulanud Marek Mõttus`e ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Mõttus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Mõttus`e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Mõttus`e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Marek Mõttus kannab karistust surnu mälestuse teotamise eest, mille eest talle mõisteti 2aastane 1-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi M. Mõttus ei oma, on aeg, mil M. Mõttus on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 M. Mõttus peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka M. Mõttus`e suhtes koostatud iseloomustuses ning M. Mõttus`e ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kinnipeetav on toime pannud kuriteo, mille puhul on avalik huvi äärmiselt suur – koos kaasosalistega sodis kinnipeetav hauatähise. Samuti on ta toime pannud varguseid. Kuritegude sooritamise põhjus oli rahapuudus. Ka käesoleval ajal pole tal vabanedes garanteeritud töökohta ja ka stabiilne alaline elukoht puudub kuivõrd ema teda enda juurde elama võtta ei saa. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on M. Mõttus`el kandmata ligikaudu 11 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.03.2008.a) ning M. Mõttus`e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Mõttus`e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik