1-07-4349 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2007.a kell 9:30 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4349 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Rudolf Serebrjakov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rudolf Serebrjakov (ik 37810272219; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Rudolf Serebrjakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 10.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rudolf Serebrjakov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rudolf Serebrjakov tunnistati süüdi Rapla Maakohtu 09.09.2005.aasta otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel loeti karistus kaetuks Saare Maakohtu poolt 24.03.2005.aastal mõistetud karistusega ning liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.03.2005.a ja lõpp 09.03.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 09.03.2007.a. 2 Rudolf Serebrjakov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on läbinud Ämari Vanglas ajavahemikul 06.02.2006 kuni 15.06.2006 Rummu Erikutsekoolis arvuti algõpetuse ning sooritas oma lõpueksami hindele
- Eluosakonnas loeb kinnipeetav raamatuid, peab kirjavahetust oma elukaaslase N Š’ga. Samuti on kinnipeetav käinud nii lühi-kui ka pikaajalistel kokkusaamistel oma elukaaslase ja emaga. Kinnipeetav on esitanud kolmel korral taotluse lühiajaliseks väljasõiduks, kuid direktor on jätnud taotlused rahuldamata. Hagi jääk on 19 019,40 krooni. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kolmel korral on määratud talle reaalne vabadusekaotus. Kinnipeetav on korduvalt pöördunud ametnike poole üleolevalt ning kaotanud enesevalitsuse, mille tõttu kinnipeetav ka ametnikuga suheldes kasutanud ebatsensuurseid väljendeid. Kinnipeetaval on esinenud raske peatrauma ning krampide ja teadvuseta oleku perioode. Minevikus on kinnipeetav saanud psühhiaatrilist ravi ja vaimse tervise medikamentoorset ravi. Vabaduses on kinnipeetav tarvitanud amfetamiini ja seda süstides. Suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne. Suhtumine ametiisikutesse on negatiivne. Vangistuse aja jooksul on kinnipeetavale määratud kaksteist distsiplinaarkaristust ning kõik on kehtivad. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste ning kelmusega seotud kuritegude eest. Otseselt ohustatud isikuid ei ole. Kinnipeetav on ohtlik pigem ühiskonnale ja juriidilistele isikutele kui füüsilistele isikutele. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Rudolf Serebrjakov sobib kriminaalhooldusaluseks. Rudolf Serebrjakov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on R.Serebrjakov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. R.Serebrjakov’i karistusaja lõpuni jäänud aeg on 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 5 korral kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral on määratud reaalne vabadusekaotus, kogu vangistuse aja jooksul on R.Serebrjakov’i suhtes kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust ning kõik on kehtivad, viimane oli määratud 05.01.2007 a. kaaskinnipeetavaga kakluse eest. Suhtumine ametiisikutesse on negatiivne, kuna kinnipeetavat on Ämari Vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku kohta ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, alalist töökohta ja pidevalt sissetulekuallikat, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil R.Serebrjakov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, ära kuulanud Rudolf Serebrjakov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Rudolf Serebrjakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Rudolf Serebrjakov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rudolf Serebrjakov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Rudolf Serebrjakov kannab karistust varavastaste kuritegude ja kelmuste eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, Rudolf Serebrjakov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava distsiplinaarkaristused on kõik kehtivad, seega on aeg, mil Rudolf Serebrjakov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Suhtumine ametiisikutesse on negatiivne, kuna kinnipeetavat on Ämari Vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku kohta ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, alalist töökohta ja pidevalt sissetulekuallikat, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil R.Serebrjakov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Rudolf Serebrjakov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Rudolf Serebrjakov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Rudolf Serebrjakov’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Rudolf Serebrjakov’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Rudolf Serebrjakov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Rudolf Serebrjakov’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.03.2009.a) ning Rudlof Serebrjakov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Rudolf Serebrjakov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik