1-07-4294\1

1-07-4294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4294 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Raivo Välimets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Raivo Välimets (sündinud 11.04.1951.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Raivo Välimets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et R. Välimets`a vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Välimets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raivo Välimets tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 12.12.2000.a otsusega KrK § 100 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vabadusekaotust. Eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud 3 päeva loeti KrK § 45 alusel karistusest kantuks. Kandmisele kuulub 9 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 12.12.2000.a ja lõpp 09.08.2010.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 10.04.2007.a. Raivo Välimets`a karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 3 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole R. Välimets`a suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetav töötab vanglas elektrikuna 5 aastat. Suhted eluosakonnas kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega on head. Huvitub ajaloost ja raamatute lugemisest, meeldib lahendada ristsõnu. R. Välimets`a on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib esimest korda, viimase kuriteo sooritas kainena. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on R. Välimets`al peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Viimane õigusrikkumine oli tahtlik tapmine. Vabanedes on eelkõige ohustatud meesterahvad, kus tüli tekkimise ja enesekaitseks võib kinnipeetav kasutada vägivalda. Riski vähendavaks teguriks oleks probleemide lahendamine rahumeelsel teel. Samuti on ka heaks näitajaks õe toetus, kellega oli juba enne vangistust head suhted. Soovitatav on peale võimalikku vabanemist leida kindel töökht, sest eelduses selleks on kutsetunnistuste ja kutseoskuste kujul olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Raivo Välimets ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetaval puudub oskus lahendada probleeme ja tülisi rahumeelsel teel ning kinnipidamiskohast nähtuvatest materjalidest võib ohuks olla sotsiaalne isolatsioon ja võimalikud kohanemisraskused peale vabanemist. Raivo Välimets taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav väidab, et on olnud siiani kohusetundlik ja ka kriminaalhooldusega saab Tal olema hea koostöö. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, mis oli suunatud kõige hinnalisema õigushüve, s.o inimese elu ja tervise vastu. Mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2010.aastal. Arvestades kuriteo asjaolusid, ärakantud karistusaega on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ühiskonna õiglustunnet oluliselt riivav ja ei saa seda toetada. Kohus, ära kuulanud Raivo Välimets`a ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Välimets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Välimets`a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Välimets`a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Raivo Välimets kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 10-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi R. Välimets ei oma, kannab Ta karistust tahtliku tapmise eest, seega on aeg, mil R. Välimets on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. R. Välimets peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka R. Välimets`a suhtes koostatud iseloomustuses ning R. Välimets`a ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Raivo Välimets`ale takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 10-aastasest vangistusest on R. Välimets`al kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.08.2010.a) ning R. Välimets`a ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks R. Välimets`a vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik