1-07-4291\1

1-07-4291 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4291 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Anton Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Anton Sepp Vanglas) (sündinud 07.12.1984.a; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Anton Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Sepp`a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Anton Sepp tunnistati süüdi 20.09.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg2 p4 ja § 25 lg2 järgi ning karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 14.07.2006.a ja lõpp 14.05.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 14.01.2007.a. 2 Anton Sepp karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 kuu. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale tehtud, kuna Talle määratud karistus on alla ühe aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Sepp`a suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumine. Enne vangistus tarvitas kinnipeetav narkootikume, kuid oma sõnul püüab Ta edaspidi neid mitte tarbida ega hankida. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on A. Sepp`al peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX ja töökoha garanteerib firma „Sun Grupp“. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Korduvate kuritegude muster näitab, et kuriteod on etteplaneeritud samal viisil nagu ka eelmistel kordadel. Tegemist on narkomaaniga, kes varasemalt sooritas vargusi, et saada rahalist kasu ning hankida narkootilisi aineid. Narkomaanide tegutsemise tagajärjel kannatab aga kogu ühiskond. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Anton Sepp sobib kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on vangistuses viibimise ajal teinud järeldused tehtud teost ja oma senisest elukorraldusest ning on üles näidanud soovi end muuta. A. Sepp`al on ka toetav perekond ema ja vanema õe näol. Anton Sepp taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav palju mõelnud oma eelneva elu peale ning teinud tõsiseid korrektiive arusaamades ja vägagi motiveeritud korraldama oma elu üldtunnustatud normide järgi. Sooritatud tegu kahetseb. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on vangistuses viibinud vähem kui aasta, ta pole vanglas tegelenud millegi asjalikuga. Ei pidanud vajalikuks ei õppimist, töötamist ega sotsiaalprogrammides osalemist. Vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht ja stabiilne elukoht. Kuivõrd kinnipeetava vangistus on olnud lühike, siis ei näe prokurör vajadust käitumiskontrolliks ja arvestades ka isiku suhtumist ja elutingimusi pärast vabanemist leiab prokurör, et vangistus tuleks lõpuni kanda. Kohus, ära kuulanud Anton Sepp`a ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Sepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Sepp`a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Sepp`a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Anton Sepp kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 10-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi A. Sepp omab ühte distsiplinaarkaristust, on aeg, mil A. Sepp on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A. Sepp peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Sepp`a suhtes koostatud iseloomustuses. A. Sepp`a ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. 3 Kinnipeetav on vangistuses viibinud vähem kui aasta, ta pole vanglas tegelenud millegi asjalikuga. Ei pidanud vajalikuks ei õppimist, töötamist ega sotsiaalprogrammides osalemist. Vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht ja stabiilne elukoht. Kuivõrd kinnipeetava vangistus on olnud lühike, siis ei näe kohus vajadust käitumiskontrolliks ja arvestades ka isiku suhtumist ja elutingimusi pärast vabanemist leiab kohus, et vangistus tuleks lõpuni kanda. Kuigi A. Sepp`al on 10-kuusest vangistusest kandmata ligikaudu 1 kuu vangistust ( vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.05.2007.a.) saaks Tema vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Sepp`a vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik