1-07-4345 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4345 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Aleksandr Priks’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Priks (ik 37203142229; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Priks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 10.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Priks’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Priks tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 19.04.2002.aasta otsusega KrK § 100 järgi 7 aastat vangistust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti Lääne-Viru Maakohtu 11.04.
- aasta otsus ning lõplikuks karistuseks 7 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 11.04.2001.a ja lõpp 21.05.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.01.2006.a. 2 Aleksandr Priks on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on pikka aega viibinud vangistuses, vabaduses töötamise kogemus vähene. Vabanedes on võimalik tööle asuda elektriku õpilasena, töökoha garanteerib Gleb Borissov. Vangistuse ajal ei ole õppima ega tööle asunud, mille tõttu puudub kinnipeetaval tööharjumus. Negatiivne on ka vähene töökogemus vabaduses ning elukutse puudumine. Tutvusringkonnas on palju varem kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna on pikka aega vangistuses viibinud ning see on kujundanud ka tutvusringkonda. Kinnipeetav on ühel korral keeldunud narkotesti andmisest. Samuti on kinnipeetavale kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kinnipeetav kahjustas tahtlikult oma tervist. Kinnipeetav õigustab oma kriminaalset käitumist, leiab põhjendusi, et end õigustada. Suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad, vanglaametnikesse suhtub negatiivselt, mida kinnitavad ka korduvalt saadud distsiplinaarkaristused. Kriminaalhoolduse suhtes neutraalne, vajadusel valmis olema kriminaalhooldusalune ning täitma talle kehtestatud kontrollnõudeid. Enda sõnul on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama, kuid kinnipeetava käitumine vangistuse ajal viitab sellele, et vajalikud muutused võivad osutuda liiga raskeks. Kinnipeetav on kokku 7 korral kriminaalkorras karistatud ja esimese süüdi mõistmise ajal oli kinnipeetav 15-aastane. Kinnipeetav ei tunnista end süüdi toimepandud kuritegudes. Kinnipeetaval on 12 distsiplinaarkorra rikkumist, millest 10 on kehtivad. Kinnipeetavat süüdistatakse raskes kuriteos- tapmises, milles ta ise ennast süüdi ei tunnista. Aleksandr Priks on ohtlik nii ühiskonnale kui ka inimestele, kellele ta võib tekitada vahetut ohtu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandr Priks ei sobi kriminaalhooldusele. Ettepaneku tegemisel kriminaalhooldusametnik eelkõige tugines asjaolule, et Aleksandr Priks’i puhul Ämari Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, arvestades tema käitumist vanglas. Selle käitumisega on ta näidanud oma allumatust kehtestatud korrale. Aleksandr Priks on ühiskonnaohtlik ning risk on kõige suurem ametnike, täiskasvanute ja avalikkuse puhul. Aleksandr Priks taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on A.Priks’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. A.Priks’i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem, kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A.Priks’i suhtes kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, kusjuures 2006 a., jooksul – 5, 10 neist on kehtivad, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud, vanglas ta ei tööta ega õpi, vanglaametnike suhtes hoiak negatiivne, vabaduses töökoht ei ole garanteeritud. A.Priks kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, tapmises ja autovarguses, milles ta ise ennast süüdi ei tunnista, ja mille eest talle mõisteti 7 a. vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti 7 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vabadusekaotust kannab neljandat korda, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil A.Priks on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kriminaalhooldaja leiab, et A.Priks ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Priks’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Priks tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandr Priks’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Priks’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Priks kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo- tapmise eest. Eelnevalt on teda kriminaalkorras korduvalt karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksandr Priks’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetav omab 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega on aeg, mil Aleksandr Priks on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandr Priks peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandr Priks ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandr Priks’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Aleksandr Priks’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vanglas ta ei tööta ega õpi, vanglaametnike suhtes hoiak negatiivne, vabaduses töökoht ei ole garanteeritud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandr Priks’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.05.2008.a) ning Aleksandr Priks’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Priks’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik