1-07-4338\1

1-07-4338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4338 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Juri Jerjomenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Jerjomenko (ik 37807103715; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Jerjomenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 10.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Jerjomenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Jerjomenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.09.2003.a. otsusega KarS § 331 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Narva Linnakohtu 07.12.2000 otsusega. Liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 19.09.2003.a ja lõpp 19.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 09.04.2006.a. 2 Juri Jerjomenko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub suhteliselt positiivselt. Kinnipidamise ajal on Rummu Erikutsekoolis läbinud elektriku, väikeettevõtte töökorralduse ja arvutiõppe kursused. Kinnipidamise ajal on asunud tööle AS-i Edipsos. Peale vabanemist töökoht puudub. Hagi jääk on 15 432,80 krooni. Vestlusel väljendab oma mõistvat ja poolehoidvat suhtumist kuritegelikule käitumisele. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga, on saanud distsiplinaarkaristusi muuhulgas vanglaametniku füüsilise ründamise, ähvardamise, korralduste mittetäitmise ja mitteallumise eest. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. On valmis muutuma, et loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on distsiplinaarkorda rikkunud 41 korral ja hetkel omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Ohustatud on ühiskond. Kinnipeetava käitumist on raske ette arvata. Seega on raske määrata, milles oht seisneb. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem siis, kui kinnipeetav on ebasobivas seltskonnas. Kinnipeetav kasutas selliseid narkootikume, mis kutsuvad esile harjumuse, nagu näiteks heroiin. See võib olla üheks tingimuseks uue kuriteo toimepanemiseks, juhul kui kinnipeetav hakkab uuesti narkootikume kasutama, siis võivad tal tekkida raskused rahaga. Rahavajadus võib kinnipeetavat sundida röövima minema või otsima teisi seadusevastaseid võimalusi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Jerjomenko on otstarbekas vabastada ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuna on alust arvata, et Juri Jerjomenko’ga kriminaalhooldaja poolt teostatava töö käigus koos kohtu poolt määratud kohustustega uue kuriteo toimepanemise risk väheneb. Juri Jerjomenko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör toetab taotlust. Kohus, ära kuulanud Juri Jerjomenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Juri Jerjomenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Juri Jerjomenko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Jerjomenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Jerjomenko kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Juri Jerjomenko suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 41 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Juri Jerjomenko omab ka ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, seega on aeg, mil Juri Jerjomenko on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Juri Jerjomenko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Juri 3 Jerjomenko ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Juri Jerjomenko suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Juri Jerjomenko ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Juri Jerjomenko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Juri Jerjomenko’l kandmata üle 2 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.07.2007.a) ning Juri Jerjomenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Juri Jerjomenko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik