1-07-4344\2

1-07-4344 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4344 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Nikolai Peterson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Nikolai Peterson (sündinud 14.01.1964.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Peterson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 10.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Peterson`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nikolai Peterson tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 13.12.2000.a otsusega KrK § 101 p1,7 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KrK § 45 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 13.12.2000.a ja lõpp 13.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.11.2004.a. 2 Nikolai Peterson`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 8 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on N. Peterson`i suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täimiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub positiivselt. Vanglas töötab alates 2005.a. märtsist OÜ Rummu Puit. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on N. Peterson`il peale vabanemist võimalus elama asuda Kohtla-Järvele, kuid kinnipeetav ei soovi sinna elama asuda. Soovib üürida korterit Tallinnas, seega kindel elukoht kui ka töökoht puudub. Ämari Vangla finantsosakonna seisuga on kinnipeetava tasumata hagi jääk 4181,30.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi. Vabaduses on ohustatud eraisikud, kellede suhtes võib Ta kasutada vägivalda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Nikola Peterson ei sobi kriminaalhooldusele. Ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna hetkel puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht ning sellest tulenevalt on riskid maandamata. Nikolai Peterson taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on arvamusel, et vabaduses on Tema toimetulek hea ning Ta suudab kuludega toime tulla. Ta on nõus sellega, et Tal on probleeme, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja tahab muuta oma käitumist. Prokuröri hinnangul on Nikolai Peterson`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Nikolai Peterson`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Nikolai Peterson`i suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust. Nikolai Peterson kannab karistust raske isikuvastaste kuritegude eest, mille eest talle mõisteti 6 aastat 11 kuud vabadusekaotust. Eelnevalt on teda samuti 2 korda kriminaalkorras karistatud, kõik karistused seotud vangistusega, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Nikolai Peterson`il ei ole vabaduses nii elu kui ka töökohta, puuduvad lähedased, kes saaksid toetada teda materiaalselt pärast vabanemist. Kohus, ära kuulanud Nikolai Peterson`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et N. Peterson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on N. Peterson`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N. Peterson`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Nikolai Peterson kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest, mille eest talle mõisteti 6-aastane 11-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Nikolai Peterson`i suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust. Nikolai Peterson kannab karistust raske isikuvastaste kuritegude eest, mille eest talle mõisteti 6 aastat 11 kuud vabadusekaotust. Eelnevalt on teda samuti 2 korda kriminaalkorras karistatud, kõik karistused seotud vangistusega, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. N. Peterson peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. N. Peteson pani kuriteo toime alkoholijoobes. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka N. Peteerson`i suhtes koostatud iseloomustuses ning N. Peterson`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Nikolai Peterson`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 7-aastasest vangistusest on N. Peterson`il kandmata ligikaudu 8 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.11.2007.a) ning N. Peterson`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks N. Peterson`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik