1-07-4346\2

1-07-4376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4346 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Mati Selberg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mati Selberg (sündinud 19.06.1954a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Mati Selberg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 10.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mati Selberg`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mati Selberg tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.05.2006.a.otsusega KarS § 120; § 121 järgi, mil mõisteti täitmisele Tartu MK 02.10.06.a. määrus ning kandmisele kuulub 1 aasta 2 kuud vangistust. Tartu MK 15.03.07.a. otsusega mõisteti KarS § 113 järgi karistuseks 12 aastat vabadusekaotust, otsus ei ole veel täide viidud. 2 Karistuse kandmise algus on 13.06.2006.a. ja lõpp 13.08.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.01.2007 Mati Selberg`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 5 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole M. Selberg`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetavale on vanglas tehtud psühhiaatriline ekspertiis ning Ta viibi ka praegu psühhiaatrilisel ravil. M. Selberg`i on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Esitatud andmete järgi on M. Selberg`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui kinnipeetav on alkoholijoobes. Kinnipeetav ähvardas, lõi ja tõukas elukaaslasest ohvrit omavahelise arveteklaarimise käigus. Kuna kinnipeetav oli 1997.a. tapnud oma abikaasa, siis kannatanust elukaaslasel tekkis reaalne hirm, sest Ta on kehavigastusi tekitanud ka eelnevalt enda ämmale ning abikaasale. Vabaduses on ohustatud kinnipeetava elukaaslane, sest alkoholi tarvitamise tagajärjel võib tekkida elukaaslasega konflikt ja kinnipeetav lahendab konflikte vägivallaga. Vabanemisel peaks M. Selberg osalema „Viha juhtimine“ programmis ja osa võtma AAgrupitööst. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Mati Selberg ei sobi kriminaalhooldusele. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, kuid Ta ei tunnista seda probleemi. Alkoholijoobes muutub M. Selberg agressiivseks. Vangla materjalidest nähtuvalt ei ole M. Selberg „Viha juhtimine“ programmis osalenud ning ei saa jätta ka märkimata, et kinnipeetav on korduvalt toime pannud raskeid kuritegusid ja seda just temaga koos elavate naiste suhtes. Mati Selberg taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei tunnista ennast teos süüdi. Prokuröri hinnangul on Mati Selberg`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna 15.03.2007 a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega oli Mati Selberg tunnistatud süüdi KarS § 113 järgi ning karistatud 12 aastase vangistusega. Antud karistusega KarS § 65 lg2 alusel oli liidetud karistus, mis oli Mati Selberg`ile määratud 18 mai 2006 a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega, ning käesoleval ajal kannab Ta karistust 12 aastat 4 kuud ja 28 päeva alates 15.03.2007 a. Kohus, ära kuulanud Mati Selberg`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Selberg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Selberg`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Selberg`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mati Selberg kannab karistust isikuvastase kuriteo eest, mille eest . Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. 15.03.2007 a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega oli Mati Selberg tunnistatud süüdi KarS § 113 järgi ning karistatud 12 aastase vangistusega. Antud karistusega KarS § 65 lg2 alusel oli liidetud karistus, mis oli Mati Selberg`ile määratud 18 mai 2006 a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega, ning käesoleval ajal kannab Ta karistust 12 aastat 4 kuud ja 28 päeva alates 15.03.2007 a. 3 Kuigi distsiplinaarkaristusi M. Selberg ei oma, kannab Ta karistust tapmise eest, seega on aeg, mil M. Selberg on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. M. Selberg peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. M. Selberg pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole M. Selberg avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus M. Selberg ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka M. Selberg`i suhtes koostatud iseloomustuses ning M. Selberg`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei ole Mati Selberg`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 1aastasest vangistusest on M. Selberg`il kandmata ligikaudu 5 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.08.2007.a.) ning M. Selberg`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Selberg`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik