1-07-4095\1

1-07-4095 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4095 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Nadežda Paukson Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Mihhail Šmigelskis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mihhail Šmigelskis (sündinud 06.04.1970.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Šmigelskis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 03.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Šmigelskis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mihhail Šmigelskis tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 20.12.2005.a otsusega KarS §263 p1 ja § 199 lg2 p4,8 ja § 64 lg1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vabadusekaotust. Viru MK 31.08.2006.a. otsusega pöörati Viru MK 20.12.2005.a. otsus täitmisele. Karistuse kandmise algus on 30.08.2006.a ja lõpp 30.08.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2007.a. Mihhail Šmigelskis`e karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 5 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole M. Šmigelskis`e suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Vanglas kinnipeetav ei õpi ega tööta, sissetulek puudub. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi kavatseb M. Šmigelskis`el peale vabanemist elama asuda aadressile XXXXXX. Vabanemisel kindlad andmed töökoha kohta puuduvad. Ämari Vangla finantsosakonna andmetel on kinnipeetaval seisuga 20.02.2007.a. hagi jääk 26 836,5.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja kinnipidamisasutuses on viibinud 4 korda. Vabanemisel võivad ohustatud olla Temast nõrgemad isikud, ka naisterahvad, kaasaarvatud kinnipeetava ema seoses võimalusega, et kinnipeetav võib kasutada vägivalda. Ohustatud võib olla igaüks seoses võimalike varguste toimepanemisega Tema poolt. Oht on kõige tõenäosem, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Soovitatavad tegevused katseaja jooksul oleksid erinevad sotsiaalprogrammid ja osavõtt individuaalsest sotsiaal- ja võlanõustamisest. Samuti on vajalik alkoholi- narkoennetus ning sõltuvuse vastastest programmidest osavõtmine. Vabaduses võib kasu olla ka psühholoogi vastuvõttudest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Mihhail Šmigelskis ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et M. Šmigelskis`t on korduvalt kohtulikult karistatud nii varguste, röövimiste kui ka tahtlikult raske kehavigastuste tekitamise eest. Suurim risk kuritegude sooritamiseks on Tema vabanemisel narkootikumide ja alkoholi tarvitamise jätkamine. Vabanemisel puudub ka kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Mihhail Šmigelskis taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav ei mäleta või ei taha mäletada kuriteo sooritamise asjaolusid ja põhjusi. Väidab, et Ta oli tegu sooritades alkoholijoobes ning Ta on 80% töövõimetu. Suhtub kuritegudesse negatiivselt. Kuna Ta on HIV positiivne, siis soovib Ta enda sõnul elu viimased aastad elada vabaduses, kuid haigusest sai teada juba enne eelmist vangistust. Soovib muuta oma elu, kuid ei oska seletada, kuidas Ta seda teeks. Prokurör ei toeta. Kinnipeetav on juba varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kõiki kontrollnõudeid, vabanedes pole tal ei alalist elukohta, garanteeritud töökohta ega ka toetavaid isikuid. Tal on vaja tasuda väga suur hagi, on korduvalt karistatud ja narkosõltlane. Kõiki neid asjaolusid arvestades teeb prokurör järelduse, et risk uute kuritegude sooritamiseks on liiga kõrge, aga ka käitumiskontrollile allutamine on võimatu, kuivõrd puudub elukoht. Kohus, ära kuulanud Mihhail Šmigelskis`e ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Šmigelskis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Šmigelskis`e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Šmigelskis`e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Mihhail Šmigelskis kannab karistust varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi M. Šmigelskis ei oma, on aeg, mil M. Šmigelskis on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. M. Šmigelskis peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka M. Šmigelskis`e suhtes koostatud iseloomustuses ning M. Šmigelskis`e ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Mihhail Šmigelskis`e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M. Šmigelskis`e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Šmigelskis`e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik