1-07-4295\1

1-07-4295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4295 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kaido Ülend tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaido Ülend (sündinud 17.10.1970.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kaido Ülend tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et K. Ülend`i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaido Ülend tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kaido Ülend tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.01.2000.a otsusega KrK § 139 lg2 p1,3 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KrK § 40 lg3 järgi loeti 5 kuud vangistust kaetuks Tartu Linnakohtu 29.12.1999.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osaga seisuga 25.01.2000.a. Kandmisele kuulub 10 aastat 5 kuud 12 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 25.01.2000.a ja lõpp 07.07.2010.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 13.01.2007.a. Kaido Ülend karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 3 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole K. Ülend`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetav on vangistuse ajal lõpetanud Rummu Erikutsekoolis käsielektrikeevitaja, gaasikeevitaja ja koostelukksepa kursused. Läks ka aianduse kursustele, kuid ei lõpetanud seda. 2000/2001.õ.a. jättis pooleli üldhariduskooli 12.klassi. Vaba aega sisustab spordiga, külastab raamatukogu ja loeb ilukirjandust. Käesoleval ajal õpib tisleri kursustel. Vanglas ei tööta. K. Ülend`it on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on K. Ülend`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXXXX. Vabanemisel asub tööle Tartu Lasteaeda „Hellik“ remonttööliseks. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Vangistuse ajal sooritas kinnipeetav uue kuriteo. Kaido Ülend`i kohta on alustatud kriminaalmenetlus vanglas KarS § 330 tunnustel (18.12.06.a.) Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Kaido Ülend sobib kriminaalhooldusele. Eluks vabaduses on K. Ülend seadnud realistlikud eesmärgid, motivatsiooni lisab suur huvi oma poja kasvatamise vastu ja soov aidata oma vanemaid majapidamises. Kaido Ülend taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav ei soovi samastada ennast kriminaalse subkultuuriga ning teadlikult soovib hoiduda kriminaalsetest inimestest. Teadvustab endale kuriteo ajendeid ja põhjuseid. Oma süüd tunnistab täielikult, kahetseb. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, mis oli suunatud kõige hinnalisema õigushüve, s.o inimese elu ja tervise vastu. Mõistetud karistusaeg lõppeb alles 2010.aastal. Arvestades kuriteo asjaolusid, ärakantud karistusaega on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ühiskonna õiglustunnet oluliselt riivav ja ei saa seda toetada. Ka kinnipeetava vanglasisene käitumine ei sisenda prokurörile veendumust, et kinnipeetav on oluliselt oma käitumist muutnud, kuivõrd vangistuse jooksul on tema suhtes alustatud kriminaalasi alkoholi tarvitamise tõttu. Kohus, ära kuulanud Kaido Ülend`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Ülend tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Ülend`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Ülend`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kaido Ülend kannab karistust varavastase kuriteo isikuvastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 10-aastane 5-kuune 12-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki 3 (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Vangistuse jooksul on tema suhtes alustatud kriminaalasi alkoholi tarvitamise tõttu. Kuigi distsiplinaarkaristusi K. Ülend ei oma, on aeg, mil K. Ülend on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. K. Ülend peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka K. Ülendi suhtes koostatud iseloomustuses. K. Ülend`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Kaido Ülend`ile takistuseks elu- ja töökoha probleemid, sest need mõlemad on Temale tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 10-aastasest vangistusest on K. Ülend`il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.07.2010.a) ning K. Ülend`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks K. Ülend`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik