1-06-13501\15

(06257000155)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Ülle Kauts, Gerda Raidla Kriminaalasi Martin Pappel süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, Andres Varm süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad Martin Pappel – elukoht *, isikukood 39005274715, *, haridust * klassi, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel isikut karistatud: 1) 25.06.2004 Põhja PP LJO poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni, trahv tasutud 09.08.2004, 2) 14.07.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasutud 27.07.2005, 3) 26.08.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasutud 12.09.2005, 4) 12.09.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasumata, 5) 09.11.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasutud 17.03.2006, 6) 03.02.2006 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 360 krooni, trahv tasutud 17.03.2006, 7) 08.02.2006 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 420 krooni, trahv tasutud 10.04.2006, 8) 15.02.2006 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni, trahv tasutud 10.04.

1. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Andres Varm – elukoht *, isikukood 38801234711, *, põhiharidus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel isikut karistatud: 1) 05.04.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt TubS § 21³ alusel rahatrahviga 180 krooni, trahv tasutud 13.04.2005, 2) 16.08.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 180 krooni, trahv tasutud 19.08.2005, 3) 16.08.2005 2 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 720 krooni, trahv tasutud 24.10.2005, 4) 24.05.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 07.04.06-09.04.
2. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Martin Pappel kaitsja advokaat Helmi Loonde, Andres Varm kaitsja advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON
3. Õigeks mõista Martin Pappel süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.
4. Õigeks mõista Andres Varm süüdistuses KarS §199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.
5. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - koopia tegemise kulud 340 krooni 80 senti; - määratud kaitsjatele makstud tasu 13 559 krooni 81 senti; - Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusel seoses DNA-ekspertiisidega (akt nr GE-092106/2228 10.05.2006, akt nr GE-1219-06/2998 30.05.2006) tekkinud kulu 7 300 krooni.
6. Tühistada Martin Pappel ja Andres Varm suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld peale kohtuotsuse jõustumist.
7. Kannatanu U R tsiviilhagi summas 2 850 krooni jätta läbivaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Martin Pappel’it süüdistatakse selles, et tema, tungis ajavahemikul
8. märts 2006.a kuni
9. märts 2006.a kell 15.00 * külas isikute grupis Andres Varm’iga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil välimise akna lahtimurdmise ja 50 krooni maksva sisemise aknaklaasi lõhkumise teel sisse U R’ile kuuluva * talu elumaja kuuriosasse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära bensiinimootoriga murutrimmeri Partner Colibri 25 maksumusega 2 100 krooni, elektridrelli maksumusega 550 krooni ja ketaslõikur-nurgalihvija Agojama 8E270 maksumusega 750 krooni, põhjustades kuriteoga U R’ile kokku varalise kahju üldsummas 3 450 krooni. Sellise tegevusega pani Martin Pappel grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. 3 Andres Varm’i süüdistatakse selles, et tema, olles varem röövimise toime pannud isik, tungis ajavahemikul
10. märts 2006.a kuni
11. märts 2006.a kell 15.00 * külas isikute grupis Martin Pappel’iga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil välimise akna lahtimurdmise ja 50 krooni maksva sisemise aknaklaasi lõhkumise teel sisse U R’ile kuuluva * talu elumaja kuuriosasse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära bensiinimootoriga murutrimmeri Partner Colibri 25 maksumusega 2 100 krooni, elektridrelli maksumusega 550 krooni ja ketaslõikur-nurgalihvija Agojama 8E270 maksumusega 750 krooni, põhjustades kuriteoga U R’ile kokku varalise kahju üldsummas 3 450 krooni. Sellise tegevusega pani Andres Varm varem röövimise toime pannud isikuna grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav Martin Pappel andis kohtus ütlusi, et 12.-
12. märts ei ole käinud kannatanu elukohas ja ka mitte koos Varm’iga. O juures käis pea igapäev, ta on naaber, pool kilomeetrit on vahe. Käis A. O’aga metsas tööl vahest sel ajal. On tulnud mööda teed O’a elukohta, täpselt mööda seda kraavi ei ole tulnud. O ja S tegid ühe kraavi peal puid ja nemad tulid mööda teed, mitte mööda kraavi. See võis olla ajavahemik 12.-18.
13. On pakkunud O’ale murutrimmerit müügiks, millal see oli, täpselt ei mäleta. V E pakkus murutrimmerit müüa. Käisid tihti Üdrumal sel ajal, tavaliselt käis koos A. Varm’iga. Vahest läks ise sinna Varm’i tädi juurde kui Varm ise seal oli. Tihedamini käisid seal rohkem suvel. Käisid ikka jala, Varm’iga käisid siis ka onuga autoga üks kord, jala tulid ära. Tulid sealt liinide alt, mis toob T maja juurde. Tema teab seda kohta paremini, sest see on tema kodu ja ta on seal metsas tööl käinud. Läksid Üdrumalt Liivi poole, sealt jooksevad elektriliinid, sealt said selle kraavi peale, mis jookseb R Ü tiiki. Sealt läksid edasi natuke ja olid A. O’a maja juures. Tiigi juurde ei jõudnud, tiik oleks sealt edasi olnud, läksid üle kraavi. A. O’a maja on kraavi ligidal. Nüüd teab kus kannatanu maja on, aga ei tea, kas kraav kannatanu majast mööda viib. Seal ei ole käinud. Teab neid kohti, kus T käisid metsa tegemas. Arvab, et umbes pool tundi kulub ajaliselt Üdrumalt O’a majani minekuks. Kohtuistungil seletas M. Pappel tl 18 II kd oleva skeemi järgi kuidas tulid Üdrumalt - Üdrumalt hakkasid minema, olid siinpool suurt teed, Pähkkülast läksid edasi. Ärapööramise koht oli seal, kus olid liinid. M. Pappel joonistas sirgjoone, liinid mille alt tulid ja sealt tuleb metsatee, kust on puid veetud. Kraavist läksid üle ja said A. O’a maja juurde. Läksid kraavist üle, elektriliinide alt, neid kraave on nii palju. Rohkem kraavi pealt ei läinud. Metsatee, kust traktorid viivad puid välja, kraavist sõidetakse läbi. Süüdistatav Andres Varm andis kohtus ütlusi, et on käinud kannatanu U. R’i elukohas siis kui politsei seda asja uuris ja käisid katseid tegemas. Enne seda ei teadnudki, et seal maja on. 12-
14. 03.2006 niisama lonkis ringi, käis O’a juures, oli töötu tol hetkel. O’a juures käis päris tihti. Tema ei pakkunud O’ale murutrimmerit müügiks, aga kuulis poole kõrvaga kui Pappel midagi pakkus, seda mida E pakkus, elektrilist trimmerit mingisugust. E nende käest uuris, et kellele müüa. See oli see õhtu kui V juures käisid, siis ta oli joomane ja müüb alati omi asju. See oli vist natuke enne seda vargust. Trimmerit ise ei näinud. On mööda kraavi läinud Üdrumale tädi juurde. Üdrumalt läks Liivile tädi juurde, on seda teedpidi – mööda kraavi käinud. Kraav läheb sealt metsast otse, see peaks olema seesama kraav mis Pähkkülast tee alt läbi läheb. See läheb T S majast mööda. Seal on palju kraave. See kraav läheb mööda metsa, sealt tuleb tee vastu, saab S T juurde minna, praktiliselt see kraav läbib tee, tee lõpeb ära. A O ja T S tulid metsast ja nemad olid Martiniga seal O maja juures. Siis tulid Üdrumalt. Hakkas juba pimedamaks kiskuma kui hakkasid Üdrumalt jalgsi ära tulema, kell võis olla pool viis 4 või viis. Üdrumalt O’a majani võib olla 5 km, aega võis võtta kuskil 25 minutit. Üdrumalt on koju 15 km. Läksid onu juurest Pähkküla teele, tee mis viib Üdrumalt Liivile, oli Pappel’iga kahekesi, siis keerasid sealt A O’a ja T S juurde, mööda kraavi, siis olid kohal, ajasid juttu, õhtu poole suundusid edasi, tema läks koju ja Martin saatis teda Turpla tee otsa, see on Risti- Virtsu maanteel. Kohus avaldas prokuröri taotlusel kohtuistungil A. Varm eeluurimisel antud ütlused tl 37 I kd selle kohta, et tema ei ole A O’ale murutrimmerit pakkunud müüa, nad ei ole sel teemal rääkinud. Kaitsja taotlusel avaldas kohus A. Varm eeluurimisel antud ütlused tl 111 I kd selle kohta, et nüüd tal on meeles, et ta pakkus müüa V murutrimmerit A Os’ale, aga talle ei jää eluks ajaks meelde, kui kellelegi midagi pakub müüa. Kannatanu U R andis kohtus ütlusi, et varguse avastas
15. märts vist, pühapäevane päev, tuli Pärnust, käis seal oma maja juures. 18.03 sõitis kõigepealt ema-isa kodust läbi, nad elavad 200 m kõrval, isa käib tema maja kogu aeg vaatamas. Paks lumi oli maas ja arvas et jalgsi maja juurde ei pääse. Vald oli tee lahti lükanud. Sõitsid isaga koos tema maja juurde, mesitarude juurde ja avastasid et metsast tulevad jäljed maja juurde. Need jäljed olid tulnud üle põllu otse Pähkküla tee poolt, üle kraavi R maja poolt. Mitte mööda kraavi läinud vaid suundunud kraavist – kui kraav läks põhja suunas, siis jäljed läksid mööda kraavi lõunasse, mööda lagedat põldu, suundusid tema maja tagusesse olevasse metsatukka. Maja taga on tiik, üks oli käinud sauna juures, siis läinud tagasi sinna metsatukka. Kahed jäljed läksid maja otsa ja sealt maja taha. Tol ajal oli päris paks lumekate, mitukümmend cm. Rohkem jälgi ei olnud, eksitust ei saanud olla. Tulid üle põllu ja mööda maja seina äärt läksid jäljed Politsei tegi kohapeal pilte. Tal oli omal juhuslikult fotoaparaat kaasas ja tegi pilte ja on uurijale rääkinud sellest. Need on kindlasti materjalide juures ka olemas. Jäljed tulid maja otsa, läksid maja taha ja maja taga oli aken 35 x 35 ja see aken oli lahti, eest ära võetud ja seal seinapeal olid jäljed, seinale oli toetatud. Teine oli väljas oodanud, täiesti mahatallatud koht. Sisemine aken oli sees maas. Välimine aken oli raudselt ees, see oli tagasi pandud Jäljed läksid edasi sama rada mööda metsa tagasi S maja poole. Algul mööda metsa. Need inimesed ei saanud võõrad olla, nad alul ei läinud mööda kraavi, vaid tahtsid otse maja juurde välja jõuda. Tundus, et nad kaldusid rohkem vasakule ja jõudsid suure magistraalkraavi juurde välja ja hakkasid otse mööda kraavi minema, sest otseminek ebaõnnestus. Kahe inimese jäljed läksid edasi kuni kraavi 90 kraadise nurgani. Nad olid mööda jääd liikunud. Alul mööda kraavi äärt ja siis mööda jääd. Siis olid nad 90 kraadi nurgani jõudnud, seal oli seistud ja vaadatud kopra tammi, sealt S maja poole. Politsei tuli väga kiiresti kohale. Lund hakkas sadama. Kahe mehe jäljed ei läinud sinna välja kus puuteo koht oli, seal kraavi peal tehti ka puid. Kraavi pealt läheb tee S maja juurde. Seal oli tehtud puid, aga jäljed pöörasid enne seda kohta 100 m põllule ja läksid otse välja S maja taha kuuseheki juurde välja. Seal kus kopratamm oli, seal olid veel ühed jäljed, keegi oli veel seal käinud, värsked jäljed, hästi näha. Sinna olid kahesugused jäljed jäetud maha ja ühe koera jäljed. Tegi pilte, samas puuteokohas olid samad jäljed. Kui hiljem sinna maja juurde läks, siis olid seal kojas samasuguse tallaga botikud. Kui koos politseiga läks, siis läks ju tuppa ja hakkas silma sama muster, mis päeval nägi. Järeldas, et üks inimene on jätnud jäljed sinna lume peale, kus see kraav pöörde tegi. Seal olid koerajäljed ka. Kaks noormeest olid näinud kopra poolt langetatud puid ja O käis koos S’ga seal seda vaatamas. Mootorsaag oli keset kraavi maas, läks S õue, siis tulid O ja S. Puudetegemise koht oli umbes 1-1,5 km tema majast. Kui otse läbi metsa minna, on vahemaa väiksem. See on seal metsikuks läinud ja sealt on keeruline minna tal endalgi. Kuna politseid ei olnud kohale tulnud, siis omal algatusel ei teinud midagi. Läks oma maja juurde tagasi, politsei tuli sinna, tegi omad toimingud, siis läksid teise otsa peale, kust need jäljed metsast välja tulid. Pime oli ja lund sadas. Siis oli seal toas S T ja teine oli O. S esialgu ütles, et ta ei tea midagi. Kui politsei rääkis O’aga, siis S ütles, et poisid on ülbeks läinud, et mõni päev tagasi olid tulnud - vist Pappel - läbi metsa ja trimmerit pakkunud müüa. Politseinikud tegelesid O’aga: O rääkis 5 tema kuuldes samuti, et tuli Pappel ja see teine läbi metsa. Ta ütles, et pakkusid talle müüa trimmerit, aga ta ei öelnud, et ta nägi trimmerit. Politsei ütles, et keerulist midagi pole, et lähevad otsivad poisid üles. O andis veel kas Varm’i või Pappel’i telefoninumbri politseile, jagas poiste koordinaate. Kannatanu seletas tema poolt eeluurimisel koostatud tl 64 I kd olevat skeemi - magistraal kraav pöörab 90 kraadi. Jalajäljed tulevad üle kraavi Pähkküla tee pealt R maja juurest üle kraavi mööda põldu, otse metsatukka tema majani, sauna taha. Sauna taga oli seistud, käidud sauna akna taga, siis tagasi mindud, siis 20 sammu edasi mindud ja siis õunaaiast maja otsa välja tuldud. Tagasi läksid nad mööda metsa, mitte mööda põldu. Taheti otse minna, mis tegelikult ei ole keeruline minna, kui oskad minna. Metsas on ära eksitud ja jõutud kraavini ja sealt edasi mindud. See nool mis läheb maja juurde on liikumissuund, need olid R poolt tulnud maja juurde. 90 kraadi juures olid veel jälgi kus edasi-tagasi oli käidud. Tema maja juures olevad jäljed olid vanemad. Majas käib igal nädalavahetusel, eelmine kord oli siis eelmisel pühapäeval. Varastati murutrimmer, murutrimmer oli bensiinimootoriga, maksumus oli 2 100 krooni, kui ostis ta, aga ta oli mitu aastat töötanud ka, ei olnud värskelt soetatud. Siis oli kindlasti ketaslõikur, see ei olnud ka uus. Ega seal midagi uut ei hoidnud. Need on asjad, mis linnas ei ole kasutamist leidnud. Ketaslõikuri maksumus 750 krooni. Oli veel elektridrell, aga selle suhtes ei oska täpselt öelda, ise arvab, et see võib-olla polegi sealt üldse ära viidud. Alguses tundus, et see ka viidi, aga leidis selle, seda vist ei viidudki. Aga eelpoolnimetatud kaks asja viidi kindlasti ära. Kahjunõue jääks 2 850 krooni ja aknaklaas oli ka mõraga, et see sai vist kannatada, umbes 50 krooni, et suudab klaasi taastada. Varastatud esemed olid kuuri all, tuppa pole keegi murdnud. Läbi väikese akna pääses kuuri alla. Kinnine kuur, rehealune. Tol hetkel kui sündmus oli toimunud, siis oli lund 20 cm maas, ainult need jalajäljed tulid Üdrumalt, kaks noormeest olid oodanud ka kahte puutegijat naabriõues, arvab, et süüdistus ei saa olla vale. Ei ole palju inimesi, kes seal ringi kolavad. Tol hetkel tundus asi lihtne olevat. Karistus on kohtu otsustada. Tunnistaja A O andis kohtus ütlusi, et elas märtsis 2006 * talus ja siis käisid Varm ja Pappel tema juures, see võis olla lõuna paiku. Tema oli T. S’ga kraavi peal ja puhastas kraavi võsast. Umbes 300 m majast oli see kraav. Varm ja Pappel tulid kraavi peale. Kust poolt nad tulid, ei teadnud, ütlesid, et tulid Üdrumalt. Tl 12 pöördel I kd A. Varm poolt eeluurimisel antud prokuröri poolt taotletud avaldatud ütluste kohaselt tulid M. Pappel ja A. Varm mööda kraavi tema suunas. Siis nad tulid talusse, ta läks ka koju, arvab, et lõunatama. Siis rääkisid juttu ja nad läksid ära. Vist läksid Sillale, vist ütlesid nii. Murutrimmerist ei olnud tol hetkel juttu, käes ei olnud neil ka midagi. Võib-olla õhtul oli jutt murutrimmerist, keegi poistest ütles, et V pakkus trimmerit ja nemad pakkusid edasi. On seda ka uurijale kogu aeg rääkinud, kuid ei tea, miks seda kirjas pole. Tl 86 I kd pöördel avaldatud A. O eeluurimisel antud ütluste kohaselt A. O seletas, et ta ei tea, miks ta esimesel ülekuulamisel V ei rääkinud, sest temalt ikkagi küsis Martin Pappel, et kas ta ei tea, kes sooviks osta murutrimmerit ja, et murutrimmerit oli pakkunud müüa V, millest ta sai teada Martin Pappel’ilt. Tl 54 I kd olevast vastastamise protokollist on näha, et A. O on kinnitanud ka vastastamisel M. Pappel’iga, et M. Pappel pakkus, et V S võib müüa murutrimmerit. U. R oli tema maja juures. Ta ütles, et ta läheb kellegi naabri Ü juurde. Aga siis tuli politseiga. Ajavahemik kui Varm ja Pappel tulid tema juurde mööda kraavi ja rääkisid murutrimmerist ja kui tuli U. R – see võis olla paar päeva. Kopratammi juures käis koeraga, kedagi teist kaasas ei olnud. Ei mäleta, mis jalanõud jalas olid, kas kummikud või botased. Ka uurijale andis oma jalanõud – need tl 89 olevad kummikud võivad küll tema omad olla. Tl 90 on T S jalatsid. Varm ja Pappel käisid praktiliselt iga päev tema juures. 6 Tunnistaja T S andis kohtus ütlusi, et eelmise aasta märtsis tuli U. R tema maja juurde, tuli õue ja küsis, kas naabrimees on kodus, ütles et mine vaata. Samal päeval vist käisid ka Varm ja Pappel, tulid kraavi peale, 400 m kodust, kus nad puid tegid. Varm ja Pappel tulid tema maja poolt, maja paistab kraavi peale välja. Käes Varm’il ja Pappel’il midagi ei olnud. Oma majas ja maja ümbruses võõraid asju ei näinud. Politsei vaatas ka kõik kohad üle, kui nad tulid. Väga täpselt neid sündmusi ei mäleta, sest Varm ja Pappel käisid väga tihti neil ja vahel ka ööbisid. R’i maja on tema majast kuskil 700 m üle põllu, metsatukk on vahel, maja paista ei ole. Vatsavalt prokuröri taotlusele avaldas kohus T. S eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et Varm’i ja Pappel’it kohtasid paar päeva enne seda kui R nende hoovi tuli – poisid helistasid ja nemad läksid kraavi pealt, kus nad koos Oksaga puid tegid, maja juurde, kus poisid neid ootasid, käes neil midagi ei olnud. Tunnistaja M J andis kohtus ütlusi, et ei ole käinud U. R maja juures ja pole seal ka mingeid jälgi näinud. Ka oma maja juures pole jälgi näinud, mis oleks U. R maja juurest tulnud. U. R majast vargusest midagi ise ei tea, niipalju kui külast kuulnud on. Peale kohtueelses menetluse antud ütluste avaldamist tl 48 kinnitab tunnistaja, et nägi jälgi enda, kannatanu ja O maja vahel lageda peal. Tunnistaja V E andis kohtus ütlusi, et võimalik, et 2006 aasta märtsikuus on saanud kokku M. Pappel’i ja A. Varm’iga. Ei ole neile pakkunud müüa murutrimmerit. Murutrimmerit tal ei olnud, oli saag. Võimalik, et on neile midagi müügiks pakkunud, vahepeal oli natuke alkoholijoobes, ei mäleta ka enam. Sel ajal Varm’i ja Pappel’iga läbi ei käinud, ütlevad tere ja rohkem ei suhtlegi, ilmselt kohtus nendega Kullamaal. Jutt oli lahti Kullamaa vahel et saagi müüb. Ei mäleta konkreetsest jutuajamisest ja mootorsae pakkumisest midagi, oli vist ebakaine. Selles võib-olla ongi asja konks, et saadi valesti aru. Äkki ajas midagi segi, aga vist ei ajanud, sest trimmerit pole tal kunagi olnud. Võidi valesti aru saada. On karistatud varavastase kuriteo eest. Tl 81 I kd kohut poolt avaldatud vastastamise protokollis on V. E väitnud, et murutrimmerit ta ei pakkunud müüa, pakkus müüa mootorsaagi Husqvarna. Tunnistaja A F andis kohtus ütlusi, et tema vaatas kannatanu U. R poolt tehtud fotosid ja ütles, et need ei ole võrdlemiseks kõlbulikud. Fotod on pahasti tehtud, liiga ülevalt, kontrasti pole, mõõtkava pole, jalatsi suurustki pole võimalik kindlaks teha. Mittekõlblik. Fotode juurde esitati ka mingid kummikud, kuna pildid ei olnud kõlbulikud, siis ei olnud neid mõtet võrrelda, isegi ei saa öelda, et võivad olla. Isegi üldtunnused ei lähe kokku. Tsiviilkostja A P andis kohtus ütlusi, et kui poisid on süüdi, siis maksab kahju, aga kui ei ole, siis ta maksma ei hakka. Poeg M. Pappel koolis ei käi. Kodus pole tal häda midagi, normaalne, väljaspool kodu ei tea. Praegu ta käib tööl. Jättis lihtsalt ühel ajal kooli pooleli, hakkasid puudumised, kui läks ise Pärnusse tööle. Sellest ajast hakkas allamäge minema. Poeg oli vanaema juures. Ise käis nädalas 2-3 korda kodus, oli Pärnus 3 aastat tööl. Tema ja vanaema juures Martin on olnud, nemad on kasvatanud kahekesi peale seda kui isa surma sai. Varem on alkoholiga seoses probleeme olnud. Tema ees ei ole ta kunagi napsu võtnud. On käinud alaealiste komisjonis. Kodus mingeid võõraid asju näinud ei ole. Martin ise ütleb, et tema seda teinud ei ole. Mõlemad vanaemaga annavad Martinile raha. Materiaalset puudust Martinil ei olnud. Suhted peres on head. Kodus on majaehitus pooleli, seda ta teeb, arvutiga meeldib tegelda. Tegevust on küll. Tundub et see töökoht Pärnus talle jääb, elukoht on tal ka olemas. Kriminaalasjas on kogutud ja kohtus uuritud järgmised kirjalikud tõendid: 7 Tl 2-8 I kd sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht * talus. Talu on ühekordne viilkatusega hoone (foto 1 tl 4 I kd). Maja juurde viib kruusatee ning lõppeb maja juures oleva aia juures. Maja esiküljel on sissekäik hoonesse. Maja tagumisel küljel väike aken, mis avatud asendis (foto 2 tl 4 I kd). Akna välimiselt ja sisemiselt küljelt võeti bioloogiline proov vatitampoonile nr 1, mille puidust pulga märgistati musta triibuga ning pakendati pappkarpi. Akna all seinal jalatsi libisemisjäljed. Äratuntavat jalatsi tallamustri fragmenti ei avastatud. Sisenedes maja ees olevast välisuksest, mis on puidust, ühe siselukuga, murdmisjälgedeta, satume kööki, kus paremal laud, kapid. Köögist paremale suundub uks väikesesse esikusse, lukk terve (foto 3 tl 5 I kd), kust omakorda suundub uks abiruumidesse (foto 4 tl 6 I kd). Abiruumis paremal erinevad esemed paigutatud ebakorrapäraselt. Paremal seinal kapp, mille uks avatud asendis (foto 6 tl 7 I kd ). Kapiukse nupult võeti bioloogiline proov vatitampoonile nr 2, mis pakendati pappkarpi. Ruumis vasemal on puidust uks, mis avatud asendis, uks ei ole lukustatav (foto 5 tl 7 I kd). Uks avaneb tualettruumi, kus seinal väike aken mõõtmetega 35x35 sm (foto 7 tl 8 I kd). Aken avaneb maja taha ja on eelmainitud aken. Akna all maas akna sisemine raam, mille klaas puruks (foto 8 tl 8 I kd). Akna all väljaspool lumel üks paar jalatsi jälgi, mis suunduvad majast eemale metsa. Jäljed suurusega 29 sm, kuid kuna lumi on sulanud ning vaatluse ajal algas lumesadu, siis ei ole võimalik teada saada jälgede õiget suutust, samuti ei ole näha jalatsi tallamustrit. Mõnekümne meetri kaugusel majast, väljaspool aeda saavad jäljed kokku teise paari jalatsi jälgedega ning kaks paari jälgi suundub metsa. Teine paar jälgi tulevad samuti maja hoovi poolt. Need jäljed tulevad elumaja vastas oleva abihoone juurest, mille uksed, aknad on terved. Antud jäljed on 30 sm pikad, kuid seoses lume sulamisega täpset jälje suurust määrata ei ole võimalik, samuti ei ole jäljel näha tallamustri fragmente. Jälgi ei saanud pildistada seoses digitaalse fotoaparaadi tehnilise rikkega. Kaks paari jälgi suunduvad metsa ning väljuvad metsast A Otalu juures * külas, kus jäljed kaovad. Metsast ja ka A. O talu juurde tulevatel jälgedel jalatsi tallamustri fragmente ei leidu. Tl 22 on ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, mille kohaselt on Andres Varm’ilt võetud DNA ekspertiisi teostamiseks ekspertiisimaterjali – A. Varm sülg vatitampoonil, mis pakitud kartongist karpi. Tl 23 on ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, mille kohaselt on Martin Pappel’ilt võetud DNA ekspertiisi teostamiseks ekspertiisimaterjali - M. Pappel sülg vatitampoonil, mis pakitud kartongist karpi. Tl 25 on läbiotsimismäärus, mille kohaselt on määratud toimetada läbiotsimine Andres Varm’i elukohas, et leida murutrimmer, ketaslõikur, elektridrell ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid esemeid. Tl 26 on läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt on 07.04.2006 teostatud läbiotsimine Andres Varm’i elukohas – ei leitud midagi ja kaasa ei võetud midagi. Tl 28-29 I kd on ekspertiisimäärus, mille kohaselt on määratud korraldada DNA ekspertiis. Eksperdi käsutusse on antud pakend nr 1 – sündmuskohalt 18.03.2006 võetud DNA proovid, pakend nr 2 – kahtlustatav A. Varm võrdlusproov ja pakend 3 - kahtlustatava M. Pappel DNA võrdlusproov. Tl 30-31 I kd on ekspertiisimääruse alusel läbi viidud ekspertiis - akt nr GE-0921-06/22228 10.05.2006, kus ekspert on jõudnud eksperdiarvamusele, et DNA analüüsi tulemuste alusel arvab, et:
16. Tampoonilt nr 1 (pakend 1) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Andres Varm’i ega Martin Pappel’i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga.
17. Tampoonilt nr 2 (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Martin Pappel’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid 8 järeldusi Andres Varm’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Tl 42 on ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, mille kohaselt on A O’alt võetud DNA ekspertiisi teostamiseks ekspertiisimaterjali - A. O süljeproov kahel vatitampoonil, mis pakitud kartongist karpi. Tl 45-46 I kd on ekspertiisiakt nr GE-1219-06/2998 30.05.2006, kus ekspert on jõudnud arvamusele, et
18. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt GE-0921-06/2228) analüüsitud proovist tampoonilt nr 1 (pakend nr 1) määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A O’a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ega ühegi DNA andmekogus talletatud DNA profiiliga.
19. Varasema ekspertiisi käigus (vaata ekspertiisiakt GE-0921-06/2228) analüüsitud proov tampoonilt nr 2 (pakend nr 1) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel e i ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.O’alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Tl 98-102 I kd on uurimiseksperimendi protokoll koos fotodega, kus uurimiseksperimendi eesmärgiks oli teha kindlaks, kas Andres Varm võib mahtuda sisse aknast, mille mõõdud on 35x35 cm asukohaga * talu. Käed, pea ja õlad mahtusid akna avast sisse, ise aknaavast sisse ei mahtunud. Tl 107-109 on Martin Pappel läbivaatuse protokoll, kus M. Pappel’it mõõdeti – pikkus *cm, õlgade ümbermõõt * cm, puusade ümbermõõt * cm. Tl 114-116 on Andres Varm läbivaatuse protokoll, kus A. Varm’i mõõdeti – pikkus koos jalatsitega * cm, ilma * cm, õlgade ümbermõõt * cm, puusade ümbermõõt ’ cm. Tl 121-125 on uurimiseksperimendi protokoll, kus eksperimendi eesmärgiks oli teha kindlaks, kas R K, kell pikkus on * cm, õlgade ümbermõõt * cm, puusade ümbermõõt * cm, võib mahtuda sisse aknast, mille mõõdud on 35cmx35cm asukohaga * talu. Katse tegija R K mahtus WC akna avast sisse ilma kaasabita. Tl 120 I kd on õiend, mis on koostatud Haapsalu politseijaoskonna vanemspetsialist A. F poolt selle kohta, et vaatas 14.07.2006 kannatanu U R poolt sündmuskohal fikseeritud jalatsijälgi, mis on kannatanu ülekuulamise juures fotodel 1-8 ning proovis võrrelda neid eelpool nimetatuid jalatsijälgi tunnistaja A O ülekuulamise juures olevatel fotodel 1-4 (A O’a ja T S) jalatsitega, tunnistaja V V’i ülekuulamise juures olevate fotodel 1-4 (A V’i) jalatsitega ja tunnistaja O K’i ülekuulamise juures olevate fotodel 1-2 (Martin Pappel’i) jalatsitega. Vaadeldes fotodel AO’a, T S, Andres Varm’i, Martin Pappel’i jalatsite tallamustreid, ei ole võimalik öelda, kas sündmuskohal kannatanu poolt fikseeritud jäljed oleksid vaadeldud jalatsitega sarnased, kuna puuduvad üldtunnused (kannatanu poolt fikseeritud fotodel 1-8) ja isegi jälje pikkuse fotode järgi ei saa öelda, sest puudub jälgede kõrval mõõtkava (mobiiltelefoniga tehtud jälje foto, pole tehtud otsevaates, seega mõõtmed on väga ebatäpsed). Prokurör leidis, et A. Varm ja M. Pappel süü on tõendamist leidnud ja nad tuleb neile süüks arvatud kuriteos süüdi mõista. Prokurör palus A. Varm süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja M. Pappel süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. M. Pappel kaitsja leidis, et M. Pappel süü tõendatud ei ole. Prokurör on ainsa kahtluse tõlgendanud süüdistatavate kahjuks, kuigi KrMS sätestab, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Kaitsja palus M. Pappel süütõendite puudumise tõttu õigeks mõista. A. Varm kaitsja leidis, et ei ole tõendeid, mis kinnitaksid varguse toimepanemist A. Varm poolt. Seetõttu palus kaitsja A. Varm talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu seisukoht KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, 9 röövimise või omastamise (p 4), see on toime pandud grupi poolt (p 7) ja see on toime pandud sissetungimisega (p 8). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdistatavad ei ole ennast neile süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavate süü kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt kriminaalasja lahendades tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Lõike 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kujundaksid kohtus veendumuse, et just M. Pappel ja A. Varm olid isikuteks, kes süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime panid. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et U. R’ile kuuluvasse majja on sisse tungitud väikse välimise akna lahtimurdmise ja sisemise aknaklaasi lõhkumise teel. Akna all seinal on jalatsi libisemisjäljed. Nii sündmuskoha vaatlusprotokolli kui kannatanu U. Rehkalt ütlustega viivad need jäljed A O’a talu juurde * külas. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et akna juures olid kahed jäljed – oli näha, et üks oli akna juures oodanud – koht oli ära trambitud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on aga akna all väljaspool lumel üks paar jalatsi jälgi, mis suunduvad majast eemale metsa. Mõnekümne meetri kaugusel majast, väljaspool aeda saavad jäljed kokku teise paari jalatsi jälgedega ning kaks paari jälgi suundub metsa. Teine paar jälgi tulevad samuti maja hoovi poolt. Need jäljed tulevad elumaa vastas oleva abihoone juurest, mille uksed, aknad on terved. Kohus leiab, et jälgede osas saab usaldusväärseks lugeda sündmuskoha vaatlusprotokollis esitatud jälgede kulgemise kirjeldust, kuna sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud selleks pädeva menetleja poolt. Kui vaatlusprotokolli kohaselt on maja juures akna all vaid ühed jäljed, tekib küsimus, kas kuritegu on toime pandud grupiliselt, milline oli kummagi süüdistatava osa ja kes konkreetselt oli sissetungijaks. Neile küsimustele ei süüdistus ega kohtule esitatud tõendit vastust ei anna. Prokurör leidis, et tõendamist on leidnud, et isikud, kes majja sisse murdsid ja varguse toime panid – olid M. Pappel ja A. Varm. Kohus vaatab, milliste tõendite pinnalt on prokurör sellisele järeldusele jõudnud. Prokurör leidis, et kuna sündmuskohalt lähevad ära vaid ühed jäljed, siis tunnistajate A. O, M. J ja T. S ütlustega on tõendamist leidnud, et need jäljed said jätta vaid süüdistatavad. Kohus leiab, et tunnistaja M. J ütlused ei kinnita süüdistatavate süüd. Tunnistaja on vaid kinnitanud, et on lagedal näinud jälgi, andmata ütlusi selle kohta, kust need jäljed tulid ja kes need jäljed võis sinna jätta. Tunnistaja A. O ütluste kohaselt tulid Varm ja Pappel ühel päeval mööda kraavi tema juurde, tema tegi kraavi peal puid – käes neil midagi ei olnud, tulid Üdruma poolt. Paari päeva pärast nägi tunnistaja O kuidas mööda sama kraavi tuli U. R, kes on öelnud, et need jäljed tulid tema talust. Kohtuistungil andis A. O ütlusi, et teab, et Varm ja Pappel tulid puude tegemise kohta, kust suunast tulid, ei mäleta. Samas on prokurör leidnud, et süüdistatavate süüd tõendavad ka tunnistaja S ütlused - kes nägi Varm’i ja Pappel’it * talu juures, kus A. O elab ja kuna süüdistatavad tulid maja poolt, siis on arusaadav, miks neil varastatud asju enam käes ei olnud, kuna nad võisid asjad kuuseheki taha ära peita. Kohus leiab, et prokurör on tõendeid meelevaldselt tõlgendanud, hindamata neid kogumis ja erinevate vastuoluliste tõenditega, mis on kontekstist välja rebitud, on püütud tõendada kuriteo üksikuid etappe. Nii on kord prokurör lugenud A. O ütluste põhjal tõendatuks, et süüdistatavad tulid mööda kraavi ja läksid O ja S juurde puude tegemise kohta – see tõendaks, et süüdistatavad tulid just mööda neid jälgi, kust ka hiljem kannatanu tuli. Seejärel aga loeb prokurör tunnistaja S ütlustega (et 10 süüdistatavad tulid nende maja poolt, mitte mööda kraavi) tõendatuks, et süüdistatavad võisid varastatud asjad ära peita. Tunnistajad O ja S aga annavad ju sisuliselt erinevaid ütlusi süüdistatavate tuleku suuna kohta. Mõlema ütlusi on prokurör lugenud usaldusväärseks ja kummagi ütlustega lugenud tõendatuks asjaolu, mida just ühe tunnistaja ütlus võiks kinnitada. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite kaudu ei ole jälgitav ega tõendatav, kuhu süüdistatavad tulid – kas kraavi peale, kus A. O ja T. S puid tegid või A. O ja T. S maja juurde. Nii M. Pappel kui A. Varm on andnud ütlusi, et tulid süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul Üdrumalt ja jõudsid välja A. O juurde. M. Pappel joonistas kohtuistungil skeemi, kuidas see teekond kulges. Mööda kraavi ei käinud, läksid üle kraavi. Tiigi juurde ei jõudnud, tiik oleks edasi olnud. M. Pappel seletas, et teab oma teekonda täpselt, kuna on seal metsades tööl käinud, elab O’a naabruses, vahe pool kilomeetrit. A. Varm kinnitas, et tulid mööda Pähkküla teed ja sealt edasi mööda kraavi O’a ja S majani. Tunnistaja T. S sõnade kohaselt tulid poisid maja poolt (mitte mööda kraavi). Tema ise tegi kraavi peal puid. O ütles kohtus, et ei mäleta, kust suunast süüdistatavad tulid, kuid kraavi peale nad tulid. Nii O kui S kinnitasid, et sündmusi väga täpselt ei mäleta, kuna oli väga tavapärane, et Varm ja Pappel nende juures käisid. Kriminaalasjas kogutud tõenditega (kannatanu ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll) on tõendamist leidnud, et kannatanu maja juures olevad jäljed viivad välja A. O ja T. S majani. Kes need jäljed aga jätnud on? Kannatanu ütluste kohaselt tegi tema jälgedest fotosid, kuid vastavalt kriminaalasja juures olevale õiendile on jälgi proovitud võrrelda A. O, M. Pappel ja A. Varm jalatsitega, kuid ei ole võimalik öelda, kas sündmuskohal kannatanu poolt fikseeritud jäljed oleksid vaadeldud jalatsitega sarnased, kuna puuduvad üldtunnused ja isegi jälje pikkuse järgi ei saa öelda, sest puudub jälgede kõrval mõõtkava. Seega jalatsijälgede mustrite ja suuruste järgi ei olnud jälgede omanikke võimalik kindlaks teha. Prokurör leiab, et kuna U. R maja juurest läksid ühed jäljed S maja juurde, siis on tõendatud, et süüdistatavad käisid sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjas, et kaks paari jälgi suunduvad kannatanu maja juurest metsa ja väljuvad metsast A O’a talu juures, kus jäljed kaovad. M. Pappel tegi kohtus joonise teekonna kohta, kuidas nemad Varm’iga liikusid, kui Üdrumalt tulid. See teekond ei vii kannatanu maja juurest läbi. Varm räägib küll kraavi peal käimisest. Samas ei räägi kumbki süüdistatavatest kuskil üle põldude käimisest nagu kannatanu U. R ütluste kohaselt tema maja juurest suunduvad jäljed vahepeal on viinud. Arusaamatuks jääb prokuröri seisukoht, et A. Oütlustega - et kannatanud tulid mööda kraavi Üdruma poolt, saab tõendatuks lugeda, et süüdistatavad viibisid kannatanu maja lähistel. Kannatanu on andnud ütlusi, et puude tegemise kohast tema majani võib olla 1,5 km. Kohus hinnanud eelkirjeldatud tõendeid, leiab, et need tõendid ei tekita veendumust, et jäljed, mis viivad kannatanu maja juurest A. O majani on jätnud just süüdistatavad. Nii Pappel, Varm kui S on kinnitanud, et nad kohtusid maja juures. M. Pappel on kirjeldanud teekonda täpselt, tegi ka selle kohta joonise ja selgitas, et teab teekonda sellepärast, et see on tema kodukant. A. Varm rääkis küll mööda kraavi käimisest, kuid lisas, et neid kraave on seal nii palju – ei osanud täpselt seletada, mööda millist kraavi käidi. See, et S on näinud Pappel’it ja Varm’i oma maja juures, ei ole ilmselt mingi haruldus, sest O’a ja Ssõnade kohaselt käisid nad neil külas sel ajal pea iga päev. Et O täpselt ei mäleta, kust suunast süüdistatavad tulid, on selle sama asjaoluga seletatav. Kohus leiab, et asjaolu, et süüdistatavad kuriteo toimepanemise ajale lähedasel ajal tulid Üdrumalt A. O ja T. S elukohani ja et kannatanu ütluste kohaselt on tema maja juurde tulnud jäljed Üdruma poolt ja suundunud samuti A. O ja T. S elukohani, tekitab kahtluse, et varguse toimepanijad võisid olla süüdistatavad. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid, mis tekitaksid kohtus veendumuse, et jäljed, mis viisid kannatanu majast O’a ja S elukohta, jätsid just süüdistatavad. Jälgede suuruse ja mustri järgi jälgede jätjaid ei olnud võimalik kindlaks teha. Samuti ei ole keegi tunnistajatest kinnitanud, et 11 on näinud, et just Pappel ja Varm oleks need jäljed jätnud. Kohus leiab, et samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid, et kuriteopaik ja selle ümbrus oleks nii inimtühi paik, et ei või juhtuda, et seal keegi teine peale süüdistatavate ei võinud liikuda. Kriminaalasjas on tehtud uurimiseksperiment, kus on proovitud, kas A. Varm mahub läbi akna, kust kaudu kannatanu majja sisse tungiti. Eksperimendi käigus A. Varm sisse ei mahtunud. Seejärel mõõdeti A. Varm ja M. Pappel ära ja tehti uurimiseksperiment sarnaste mõõtmete isikuga, kes mahtus aknast sisse. Prokurör leidis, et uurimiseksperiment tõendab, et Varm ja Pappel võisid aknast sisse mahtuda. Kohus leiab, et viimati läbiviidud uurimiseksperiment ei tõenda süüdistatavate süüd – võib tekkida arvamus, et nad võisid sealt aknast sisse mahtuda, kuid, et nemad just sisseronija(d) olid, sellist tõendit eksperiment ei anna. Siinkohal nõustub kohus kaitsja väitega, et ka sarnaste kehamõõtmetega inimesed võivad olla väga erinevate füüsiliste võimetega ja see, et uurimiseksperimendis osalenud isik aknast sisse mahtus, ei tõenda küll süüdistatavate süüd. Kui A. Varm ja M. Pappel olid isikuteks, kes kuriteo toime panid (vastavalt neile esitatud süüdistusele) - kuhu siis said varastatud esemed? Kannatanu ütluste kohaselt viisid jäljed tema majast mööda kraavi S majani. Tunnistajad S ja O on kinnitanud, et nad Varm’i ja Pappel’i käes mingeid asju ei näinud, aga kui sündmused toimusid vastavalt süüdistusele, siis olid just nemad esimesteks isikuteks, kes süüdistavaid peale kuriteo toimepanemist nägid. Kannatanu on kirjeldanud, et tema maja juurest viisid jäljed S maja kuusehekini, kuid mingitest muudest jälgedest kannatanu rääkinud ei ole (näiteks, et mingeid asju oleks kusagile maha pandud, et jalajälgede kõrval oleks veel mingid lohistamise jäljed – on ju murutrimmer küllalt raske asi). On teostatud ka läbiotsimine A. Varm elukohas, et leida varastatud asju – midagi leitud ei ole. M. Pappel on tunnistanud, et pakkus A. O’ale murutrimmerit müügiks, sest temale pakkus seda müügiks V En. A. O tunnistas kohtus, et võis jutuks olla, et poisid pakkusid müüa trimmerit, ütlesid, et V pakkus seda. Ka kohtueelses uurimises M. Pappel’iga vastastamisel on A. O kinnitanud, et Pappel pakkus, et V Sillalt võib müüa murutrimmerit. Tunnistaja V. E on kohtus kinnitanud, et tema murutrimmerit müüa ei pakkunud, pakkus müüa saagi. Samas kinnitas, et oli sel ajaperioodil tihti purjus, kõike ei mäleta ja temast võidi valesti aru saada. Ka süüdistatav A. Varm on öelnud, et kui käisid V juures, oli ta joomane ja müüb alati omi asju. Murutrimmeri müügi asjaoludes võib jääda väike kahtlus, et millist trimmerit müüdi. A. O ütluste kohaselt Pappel’iga pikemat juttu ei olnud, et milline trimmer on. Lähtudes eelkirjeldatud tõenditest, mis tõsikindlalt ei lükka ümber võimalust, et tõepoolest võis M. Pappel pakkuda A.O’ale müügiks murutrimmerit, mida tema arusaamise kohaselt müüs V. E ja kriminaalmenetluse üldprintsiibist, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et M. Pappel pakkus A. O’ale müügiks just kannatanu majast varastatud murutrimmerit. Kohus leiab, et DNA – ekspertiisi aktid ei tõenda süüdistatavate süüd neile süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Ekspert on öelnud, et kannatanu majast kapinupult võetud proovis ei saa kindlalt välistada M. Pappel’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Prokurör on leidnud, et tegemist on tõenäolise vormis arvamusega, mis kogumis teiste tõenditega on üheks tõendiks tõendite kogumis. Kohus leiab, et eksperdi poolt antud arvamus, et ei saa kindlalt välistadaei ole kindlasti tõenäolises jaatavas vormis antud arvamus. Pigem on see tõenäolises eitavas vormis antud arvamus. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on kohtule tõendite kaudu esitatud rida kahtlusi, mis peaks veenma kohut, et süüdistatavad on neile süüks arvatud kuriteo toime pannud. Kohus leiab, et ka tõendite kogumi läbi ei teki käesolevas kriminaalasjas veendumust süüdistatavate süü tõendatuses. 12 Tõendite hulgas ei leidu ühtki tõendit, mis seoks kohtule esitatud kahtlusi tekitavad tõendid süüdistatavate süüd tõendavaks kogumiks. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seetõttu leiab kohus, et kuigi eeltoodud asjaolude pinnalt võib tekkida kahtlus, et just süüdistatavad olid nendeks isikuteks, kes kuriteo toime panid, tuleb käesolevas kriminaalasjas need kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks. Kohus, hinnanud eelkirjeldatud süüdistatavate, kannatanu, tunnistajate ütlusi ja kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et A. Varm ja M. Pappel süü neile süüks arvatud kuritegude toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ja A. Varm tuleb talle esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks mõista ning Martin Pappel tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks mõista. TÕKEND Andres Varm oli kahtlustatavana kinni peetud 07.04-09.04.2006 /tl 18-19 I kd/. 19.09.2006 on A. Varm osas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 129 I kd/. 19.09.2006 on Martin Pappel osas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 147 I kd/. Mõlema süüdistatava osas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. TSIVIILHAGI Süüdistuse kohaselt U R’ile tekitati vargusega varaline kahju 3 450 krooni. Kohtuistungil avaldas kannatanu U. R, et tegelikult talt elektridrelli varastatud ei ole. Seega jääb kahjunõudeks 2 850 krooni – varastatud asjade maksumus ja 50 krooni lõhutud klaasi maksumus. Kannatanu palus tekitatud kahju süüdistatavatelt välja mõista. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Lõige 3 sätestab, et kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. ASITÕENDID puuduvad. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
20. Määratud kaitsjale makstud tasu: 1.1 Martin Pappel määratud kaitsjale /tl 35 I kd/ H. Loonde makstud tasu 720 krooni /tl 82-83 I kd/, 1840 krooni /tl 112-113 I kd/, 720 krooni /tl 148-149 I kd/, 4 567 krooni /tl 56,57,59 II kd/, 250 krooni, kokku 8097 krooni. 1.
21. Andres Varm kaitsjale P. Rajavere makstud tasu 4 282 krooni 81 senti /tl 41-42 II kd/, 885 krooni /tl 55, 58 II kd/, 295 krooni, kokku 5462 krooni 81 senti.
22. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 340 krooni 80 senti, millest kulu ühe süüdistatava kohta on 170 krooni 40 senti /tl 183 Ikd/;
23. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on need järgmised: 3.
24. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusel seoses DNA-ekspertiisi (akt nr GE-0921-06/2228 10.05.2006) tekkinud kulu 5 840 krooni /tl 32 I kd/, 3.
25. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusel seoses DNA-ekspertiisi (akt nr GE-1219-06/2998 30.05.2006) tekkinud kulu 1 460 krooni /tl 47 I kd/. 13 Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige