lg 1 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav NIKOLAI VASSILTŠENKO kriminaalkorras karistamata väärtegude eest karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld Niina Agarjova Kaitsja määratud korras RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Nikolai Vassiltšenko
2 Süüdi tunnistada Nikolai Vassiltšenko
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 5 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Nikolai Vassiltšenko ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Nikolai Vassiltšenko suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Nikolai Vassiltšenkolt riigituludesse menetluskuluna 5400.- krooni sundraha ja 1515.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu ning 2972.- krooni ekspertiisikulu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Nikolai Vassiltšenko, 1-07-4613, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Nikolai Vassiltšenko, 1-07-4613, menetluskulud“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 675.- krooni advokaat Niina Agarjova süüdistatav Nikolai Vassiltšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendid – • jahipüss P-32 nr 33174 (mis asub ja on hoiul Lõuna Politseiprefektuuris – lk 10,24,33)
ja
lg 1,2,4,5 alusel konfiskeerida ja relvaseaduse § 83 lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt Lõuna Politseiprefektuuril hävitada; akti koopia relva hävitamise kohta esitada kriminaalasja toimikusse liitmiseks Tartu Maakohtule, Tartu kohtumajale; • püssirohi SOKOL 209,7 g (mis asub ja on hoiul Lõuna Politseiprefektuuris – lk 17,24,33)
ja
lg 1,2,4,5 alusel konfiskeerida ja Vabariigi Valitsuse 09.juuni 2005.a määruse nr 124 Konfiskeeritud või „Lõhkematerjaliseaduse“ § 4 alusel või riikliku järelevalve käigus üleantud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmise, võõrandamise ja hävitamiseks üleandmise kord (edaspidi: Kord) § 1 p 1, § 7 lg 1 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt Lõuna Politseiprefektuuril või Lõuna Politseiprefektuuri määratud isikul või isikutel hävitada; akti koopia püssirohu hävitamise kohta esitada kriminaalasja toimikusse liitmiseks Tartu Maakohtule, Tartu kohtumajale. 2 3 Kohtuotsuse jõustumise järgselt saata kohtuotsuse koopia konfiskeeritu hävitamiseks täitmiseks Lõuna Politseiprefektuurile. Korra § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib lõhkematerjali, antud juhul 209,7 g püssirohtu, hävitada üksnes selleks erialast ettevalmistust omav isik, järgides lõhkematerjali hävitamist reguleerivate õigusaktide nõudeid. Kuna 6 ekspertiisiks esitatud jahipüssipadrunit hävisid ekspertiisi teostamise käigus (lk 13), siis puudub käesolevas kohtuotsuses vajadus süüdistuses märgitud 6 jahipüssipadruni osas seisukoha võtmiseks. Süüdistuses märgitud 1 jahipüssipadrun, mille N.Vassiltšenko andis üle V.G. , ei ole käesolevas kriminaalasjas asitõendiks (lk 20) ning seda ei ole N.Vassiltšenkolt läbiotsimise käigus ka ära võetud (lk 4-7), mistõttu puudub nimetatud padruni osas vajadus käesolevas kriminaalasjas seisukoha võtmiseks. V.G esitatud kahtlustusest ja V.G. kahtlustatavana ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 06260102329 nähtuvalt (lk 19-23) hävis see jahipüssipadrun 21.10.2006.a tulirelvast õhku tulistamise tulemusena. Süüdistuses märgitud 32,5 g püssirohtu, mille N.Vassiltšenko andis üle V.G. , ei ole käesolevas kriminaalasjas asitõendiks ning seda ei ole N.Vassiltšenkolt läbiotsimise käigus ka ära võetud (lk 4-7), mistõttu puudub nimetatud 32,5 g püssirohu osas vajadus käesolevas kriminaalasjas seisukoha võtmiseks. V.G esitatud kahtlustusest ja V.G. kahtlustatavana ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 06260102329 nähtuvalt (lk 22-23) võeti 32,5 g püssirohtu V.G. ilt tema elukohast ära 23.10.2006.a teostatud läbiotsimise käigus, mistõttu on selle püssirohu osas võimalik seisukoht võtta kriminaalasja nr 06260102329 menetlejal. Kuna käesolevas kriminaalasjas kriminaalasja nr 06260102329 V.G. i süüdistuses ei menetleta, siis puudub kohtul õiguslik alus teises kriminaalasjas asitõendiks oleva 32,5 g püssirohu osas seisukoha võtmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 12.04.2007.a sõlmitud kokkuleppes Nikolai Vassiltšenkot süüdistatakse selles, et tema 2001.a Tartumaal, X vallas leidis ühest vanast põlenud majast ahju tagant metallpurgi 242,2 g lõhkematerjali, s.o jahipüssi suitsuta püssirohuga SOKOL, mille viis oma elukohta Tartumaal, X maja nr 4 korterisse 2, misjärel 2005.a detsembris andis oma elukohas ebaseaduslikult 3 4 nimetatud püssirohust 32,5 g üle V.G. ´le ning ülejäänud 209,7 g püssirohtu hoidis edasi oma elukohas Tartumaal, X maja nr 4 korteris 2 ebaseaduslikult, omamata lõhkematerjali käitlemise luba, kuni 26.10.2006.a, mil politsei selle läbiotsimise käigus ära võttis, rikkudes eeltooduga lõhkematerjaliseaduse § 4 lg 3, § 14 lg 1 ja § 34. Sellega pani Nikolai Vassiltšenko toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku soetamise, üleandmise ja muu ebaseadusliku käitlemise. Veel süüdistatakse Nikolai Vassiltšenkot selles, et tema 2001.a Tartumaal, X vallas leidis ühest vanast põlenud majast ahju tagant laskekõlbliku jahipüssi P-32 nr 33174 ja seitse laskekõlblikku jahipüssipadrunit ning viis need oma elukohta Tartumaal, X maja nr 4 korterisse 2, misjärel 2005.a detsembris andis oma elukohas ebaseaduslikult ühe laskekõlbliku jahipüssipadruni üle V.G. ´le ning ülejäänud kuut laskekõlblikku jahipüssipadrunit koos laskekõlbliku jahipüssiga P-32 nr 33174 hoidis edasi ebaseaduslikult, omamata relvaluba, oma elukohas kuni 26.10.2006.a, mil politsei need läbiotsimise käigus ära võttis, rikkudes eeltooduga relvaseaduse § 9 lg 1, § 33 lg 1, § 34 lg 1 ja § 45 lg 1 sätteid. Sellega pani Nikolai Vassiltšenko toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Karistus 12.04.2007.a sõlmitud kokkuleppes
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Nikolai Vassiltšenkole karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Nikolai Vassiltšenkole karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 (viis) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Nikolai Vassiltšenko ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Nikolai Vassiltšenko tuleb süüdi tunnistada
lg 1 ja
MS § 180 lg 1 alusel tuleb Nikolai Vassiltšenkol hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1515.- krooni (840 krooni + 675.- krooni); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9); 4 5 - 2972.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3; lk 15,18,38). Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Niina Agarjova. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 840 krooni (lk 44-45). Kohtumenetluses esitas advokaat Niina Agarjova kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 675.- krooni süüdistatav Nikolai Vassiltšenko kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Kuna kaitsja taotlusest nähtuvalt ei ole advokaadibüroo käibemaksukohuslane, siis 675.-le kroonile käibemaksu ei lisandu. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 675.- krooni. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.