4-06-1334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 15. september 2006.a, Tallinn Kohtuasja number 4-06-1334 (2316,06,000048) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär

§ 276

alusel määratud karistuse rahatrahvi 12 trahviühiku ulatuses s.o 720 krooni ning VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja mõistetud menetluskulud summas 100 krooni joobe tuvastamise eest tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks ning nimetatud karistuse kustutamiseks karistusregistrist. Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p-st 1, § 132 p-st 3, §-dest 133-135 Kohus o t s u s t a s:

1. Rahuldada osaliselt Anatoli Pahmurko kaebus.
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel T. T 20.03.2006.a otsus nr 2316,06,000048 Anataoli Pahmurkole KarS § 262 alusel määratud karistus rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses s.

§ 276

alusel määratud karistus rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses s.o 720 krooni ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. 3.Välja mõista A.Pahmurkolt menetluskulud summas 120 krooni (ükssada kakskümmend) joobe tuvastamise eest Põhja Politseiprefektuuri (reg. kood 70006754) menetluskulude kontole 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 00231000015 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul (kuni 22.09.2006.a) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest, menetlusalusel isikul on võimalik kassatsioon esitada ainult advokaadist kaitsja vahendusel. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel T. T koostas 21.02.2006.a väärteoprotokolli Anatoli Pahmurkole selle eest, et tema 26.12.2005.a kell 20.00 Tallinnas Juhkentali tn 12 asuva spordihalli siseruumides, kus toimus avalik üritus, mida vastavalt sõlmitud lepingule nr 2662 kohustub AS Falck Eesti tagama EJL üritustel avalikku korda ja sisekorraeeskirjade täitmist,

1. ei allunud või eiras spordihalli tagauksest sisenemise keeldu, mis oli antud ukse juures olnud AS Falck Eesti turvatöötaja poolt, millele järgnes sõim;
2. järgnevalt olles joobes olekus (1,93‰), ei allunud turvatöötaja korraldustele siseruumidest lahkumiseks, lärmas ja sõimas;, nimetatud tegevustega rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirjade ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 ja KarS § 276; väärteo kvalifikatsioon KarS § 262, §
3. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel T. T 20.03.2006.a otsuses väärteoasjas nr 2316,06,000048 karistas Anatoli Pahmurkot selle eest, et tema 26.12.2005.a kell 20.00 Tallinnas Juhkentali tn 12 asuvas spordihalli siseruumides, kus toimus ajavahemikul 21.12.-30.12.2005.a „Aastalõputurniir“ sisejalgpallis,
4. viibides Kalevi Spordihalli tagumise, sportlastele sisenemiseks ettenähtud ukse juures, mis on märgistatud vastavate selgitavate kirjadega, ei allunud AS Falck Eesti turvatöötaja P. S sisenemiskeelule, lükates turvatöötaja jõuga eest ära, olles juba sisenenud 1-2 meetri ulatues tagauksest Kalevi spordihalli siseruumidesse, olles seega avalikus kohas / avaliku ürituse toimumise kohas, kus viibis ka kolmandaid isikuid, kasutas ebatsensuurseid väljendeid: „turak-estonets“, „ja tebja priblju“, „estonets jobenõi“, häirides oma tegevusega samal ajal Kalevi Spordihalli siseruumides viibivaid teisi isikuid ja külastajaid;
5. järgnevalt, olles sisenenud 1,93‰ alkoholijoobes eesuksest Kalevi spordihalli siseruumidesse, ei allunud spordihalli esimese ukse juures tööülesandeid täitva AS Falck Eesti turvatöötaja V. B korduvatele korraldustele Kalevi sordihalli ruumidest lahkumiseks, kasutades samuti spordihalli siseruumides, kus viibis ka teisi isikuid, väljendeid: „loll“, „idioot“, „ei ole ajusid“, „et oled liiga noor, et ei luba mängu vaatama“, jättes allumata samuti kohale kutsutud AS Falck Eesti autopatrulli K. L ja K. K korraldustele õiguskorrarikkumise lõpetamiseks, käitudes lärmakalt, selgitades, et ei ole joobes, üritades jõuga autopatrullist mööda minna tagasi saali, nimetatud tegevusega rikkus Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005.a määrusega kehtestatud Tallinna linna avaliku korra eeskirjade ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 ja KarS § 276; väärteo kvalifikatsioon KarS § 262, § 276 järgi KarS § 262 alusel määratud karistuse rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses s.

§ 276

alusel määratud karistuse rahatrahvi 12 trahviühiku ulatuses s.o 720 krooni ning VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja mõistetud menetluskulud summas 100 krooni joobe tuvastamise eest KarS § 262 alusel määratud 2 karistuse rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses s.

§ 276

alusel määratud karistuse rahatrahvi 12 trahviühiku ulatuses s.o 720 krooni ning VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja mõistetud menetluskulud summas 100 krooni joobe tuvastamise eest. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub Anatoli Pahmurko ülalnimetatud karistus tühistada, menetlus lõpetada ja nimetatud karistus kustutada karistusregistrist. Kaebuse esitaja ei nõustu nimetatud väärteootsusega. Selgitades, et tal oli küll nimetatud ajal ja kohas AS Falck Eesti turvatöötajatega konflikt, kuid tuginedes asjaolule, et AS Falck Eesti turvatöötajad ei ole riigivõimu kandjad, vaid eraõigusliku äriühingu töötajad, seega pole AS Falck Eesti turvatöötajad võimuesindajad, siis on tema suhtes KarS § 276 sätete kohaldamine ebaseaduslik, seda enam, et kohal viibinud politseiametnikud kaebuse esitaja poolseid õigusrikkumisi ei fikseerinud. Kaebuse esitaja lisas, et kohtuväline menetleja on tõendeid hinnanud ühepoolselt, jättes kaebuse esitaja tegevust rehabiliteerivad tõendid arvestamata asjaolu, et konflikt turvatöötajatega tekkis nende ebamäärase ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel (käeraudade kasutamine). Viibides Kalevi Spordihallis küll eelnevalt alkoholi tarvitanuna, kuid ei rikkunud millegagi avalikku korda, nagu väidavad turvatöötajad. Leiab, et Spordihalli fuajee ei ole avalik koht, seal polnud teisi inimesi peale turvatöötajate. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas 26.12.2005.a Juhkentali tn 12 Tallinnas toimunud konflikti järgmiselt, et temal oli plaan vaatama minna tol päeval toimunud jalgpallimängu, ei jõudnud algusajaks kohale, mistõttu kokkuleppe kohaselt tahtis siseneda tagumisest uksest spordihalli. Eelnevalt oli administraator talle öelnud, et võiks tulla Reval Sporti ja tuleksid sealt sisse kus teised klubi liikmedki. Sisenenud tagant sissepääsust Spordihalli, tuli talle vastu turvatöötaja ja palus tal siseneda peauksest ja osta pilet. Ta tegi seda ja kui ta oli pileti ostnud ja hakkas saali minema, hüüdis turvatöötaja teda tagasi, küsides kuhu ta läheb. Ta vastas et turvatöötaja võib seista edasi oma kohal, kui turvatöötaja uuesti küsis kuhu ta läheb, palus ta turvatöötajal end esitleda. Turvatöötaja haaras tal käest kinni. Ja tegi korralduse lahkuda, kuna ta olevat alkoholijoobes, ta püüdis selgitada, ei rikkunud midagi ning tahtis edasi liikuda, kuid turvatöötajad panid tal käed raudu ja nad jäid koos politseid ootama. Ta püüdis spordihalli töötajale samuti näidata, et tal käed raudu pandi. Turvatöötajad kinnitasid, et ta käituvat agressiivselt. Kaebuse esitaja ei vaidlusta oma alkoholijoobes olekut tolles sündmuses, kuid kinnitab, et käitus adekvaatselt, ei solvanud turvatöötajaid ning ei rikkunud õigusnorme. Kaebuse esitaja lisas, et palus vaid turvatöötajal end esitleda, mitte ei solvanud turvatöötajat, kuigi nendib, et küsis turvatöötaja käest kui see ta käed raudu pani, kas tal ajusid üldse on. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud P. S andis ütlusi, et tema, olles nimetatud ajal AS Falck Eesti turvatöötajana ametiriietuses tööl Kalevi Spordihallis Tallinnas, kus toimusid saali jalgpallivõistlused, tagaukse juures postil, kust sisenesid vaid sportlased, püüdis kaebuse esitaja tagaukse kaudu siseneda. Ta tahtis riietusruumi kaudu saali minna, mistõttu pidi mitu korda sisenejale ütlema, et uks on seal, astu välja. Sel ajal enam teisi inimesi seal ei olnud. Spordihalli töötaja oli talle eelnevalt öelnud, et sealt ei tohi kedagi sisse lasta. Ta saatis kaebuse esitaja, kes oli joobes, esiukse juurde piletit ostma, mille peale hakkas kaebuse esitaja teda sõimama. Kaebaja läkski ette ja hiljem ta nägi, kuidas kaebaja vaidles peaukse juures olnud turvatöötajaga, saabus turvaekipaaž, seejärel politsei, vestibüülis oli veel piletimüüja ja üks noor naine, kes selle konflikti ajal läks ära saali. Rohkem ta kaebajat spordihallis ei näinud. Töö lõpetas kell 23.

1. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud V. B andis ütlusi selles, et tema, olles nimetatud ajal AS Falck Eesti turvatöötajana ametiriietuses tööl Kalevi Spordihallis Tallinnas, kus 3 toimusid jalgpallivõistlused, peauksest sisenes kaebuse esitaja, ostis pileti ja hakkas sisenema saali, ta soovis üle vaadata kaebaja kilekoti, Kaebaja vastas, et vaata, kui tahad, pärast too üles teise korruse tribüünile: Talle ei meeldinud ja ta palus kaebajal tagasi pöörduda., minnes ise tema juurde. Tundis kaebaja juures alkoholilõhna, takistas ta kaebuse esitaja liikumist saali. Algul oli kaebaja rahulik, siis hakkas teda solvama, mistõttu kutsus kohale patrulli. Patrulli saabudes püüdis ta järjekordselt saali minna, mistõttu panid talle käerauad peale. hakkas kaebuse esitaja rahunema, seejärel kutsus tema paarimees välja politsei. Kaebaja püüdis kõigile näidata, et talle pandi käerauad peale. Hiljem selgitab, et käerauad padi sellepärast peale, et kaebaja embas teist turvatöötajat (naisterahvas) ja kutsus saali mängu vaatama. Sel ajal liikus fuajees rahvast. Tunnistaja kinnitab, et rohkem konflikte tol päeval ei olnud ning kui kaebuse esitaja oleks rahulikult spordihoonest lahkunud, siis edasist konflikti poleks tekkinud. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud T. T andis ütlusi selles, et olles nimetatud ajal jalgpalliklubi Flora piletimüüja Kalevi spordihallis peaukse juures, tuli tema laua juurde kaebaja. Peaukse juures seisis Falcki turvamees. Ta ei mäleta, kas kaebaja ostis pileti, kuid talle on kaebaja meelde jäänud ajast, mil ta turvameestega tema töölaua juures millegi pärast vaidlesid, kuid kaebaja jäi meelde just sellepärast, et kaebaja käitus soliidselt, rahulikult, vaoshoitult, ei hakanud neile vastu. Seetõttu jäi talle arusaamatuks, millest üldse probleem on tekkinud. Mille üle vaidlesid ei tea. Kui ta püüdis sekkuda, siis turvamehed palusid end mitte segada sellesse ning tõstsid ka tema peale häält.. Nad taandusid tema selja taha. Hiljem olid kaebajale pandud käerauad, kuid ta ei näinud, kes seda tegi . Ei mäleta kas klient ka siis pöördus tema poole või ei. Tema aru ei saanud, et see klient oleks purjus olnud. Eesruumis oli inimesi, kes jutuajamise peale seisatusid. Kuid klient ei lärmanud ega seganud teisi külastajaid. Tunnistaja on seisukohal, et tollel ajal oli neil spordihallis nõrk turvameeskond, neil oli pidevalt probleeme. Ta tegi neile pidevalt märkusi, et nad peavad kotte kontrollima. Talle jäi mulje, et sellel päeval turvameeskond soovis oma vajalikkust õigustada, seepärast pidasid kaebuse esitaja kinni. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud V. T andis ütlusi, et olles nimetatud ajal Põhja Politsei Prefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel, sai väljakutse 26.12.2005.a õhtul Kalevi spordihalli, kus AS Falck Eesti autopatrull neid ühe isikuga, kel olid käed raudus ootas. Turvatöötajad täitsid pabereid ja ütlesid, et isik, kellel on käerauad peal, on joobes, mistõttu ei saanud teda võistlustele lasta, ta asendas käerauad enda käeraudadega ja viis mehe osakonda, seejärel Wismari haiglasse joovet tuvastama, isikul pretensioone politsei tegevuse peale ei olnud, ta vaidles vaid turvatöötajate tegevuse üle. Hetkest kui kaebaja anti üle neile ja tema lahkumiseni politseiosakonnast ,käitus viimane vaoshoitult, kuid tal esinesid alkoholijoobe tunnused. Kirjalikest dokumentidest nähtub, et: Kohtueelses menetluses tunnistajana ütlusi andnud K. L /tl 41-42/ kinnitas, et olles AS Falck Eesti autopatrullis turvatöötajana ametis koos K. K-ga 26.12.2005.a kella 20 paiku sai väljakutse Tallinnasse Juhkentali tn 12 asuvasse spordihalli, kus turvatöötajad vajasid abi ja julgestust seoses ilmse joobetunnustega mehe kinnipidamisel, kohale jõudes oli isik käeraudadeta ning nad koos jäid ootama politseipatrulli saabumist, isik räuskas ja püüdis pidevalt saali tagasi minna, mistõttu paigaldat talle käerauad; Kohtueelses menetluses tunnistajana ütlusi andnud K. K /tl 43-44/ kinnitas, et olles As Falck Eesti turvatöötajana ametis koos K. L-ga 26.12.2005.a kella 20 paiku sai väljakutse Tallinnasse Juhkentali tn 12 asuvasse spordihalli, kus turvatöötajad vajasid 4 abi ja julgestust seoses ilmsete joobetunnustega mehega, kohale jõudes oli mees rahulik, kuid püüdis saali poole hiilida, korralduse peale, et paigale jääda, ta hakkas räuskama, väites, et on kaine ja teda peetakse niisama kinni, mis peale talle pandi käerauad ja jäädi politseid ootama; - Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 6011/379 /tl 32-33/ nähtub, et 26.12.2005.a kell 20.40 on kaebuse esitajal tuvastatud keskmine joove (1,93‰); - Kalevi Spordihalli sisekorraeeskirja külastajatele /tl 52-53/, mille p-st 2 nähtub, et Kalevi spordihallis on keelatud muu hulgas siseneda ja viibida joobesolekus ning häirida teisi külastajaid, turvatöötajal on õigus isik korrale kutsuda, hallist välja saata; - Eesti Jalgpalli Liit MTÜ ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud kompleksteenuse osutamise lepingust nr 2662 /tl 67-75/, mille p-dest 5.1.1.
2. ja 5.1.1.
3. ning Lisast 1 nähtub, et AS Falck Eesti kui lepingutäitja kohustub korraldama turvatöötajate turvaülesannete täitmist, milles koostamisel arvestatakse staadioni sisekorraeeskirju, evakuatsiooniplaani ning UEFA/FIFA poolt kehtestatud turvalisuse nõudeid, seal hulgas kontrollida külastajate sissepääsu, tõrjuda-tõkestada õiguspäraste võimaluste ja vahendite piires avaliku korra jm õigusrikkumised; - Teatis kriminaalmenetluse nr 05231607337 alustamata jätmise kohta 28.12.2005.a /tl 81/, millest nähtub, et V. B tegevuses kaebaja kinnipidamises, kes oli alkoholijoobes ja käitus ebaviisakalt ning tema suhtes käeraudade kasutamises puudub KarS § 291 ettenähtud kuriteokoosseis ja kriminaalmenetluse alus, kuna V. B täitis oma ametialaseid ülesandeid; - LiVal Sport jalgpallimeeskonna esindaja V. M vastusest /tl 90/, millest nähtub, et kaebuse esitaja oli kantud 26.12.2005.a toimunud saalijalgpalliturniiri osalejate nimekirja ning esindaja selgitas talle, et samal hommikul, halli tuleb siseneda tagumisest uksest, mis asub Staadioni tänava pool. Samuti möönab, et ei poolda alkoholijoobes Eesti Jalgpalli Meistrivõistlustel osalemist, kuid samas on lahja alkohol juba aastaid olnud osa jalgpallikultuurist, selle meeskonna puhul, on tegemist amatöörmeeskonnaga, ja ei saa nõuda professionaalsete (tasustavate ) jalgpallurite käitumist. Kohtu järeldus: Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad ning uurinud antud asjas olevaid materjale: otsust, väärteoasjas, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, Kalevi Spordihalli sisekorraeeskirja külastajatele, Eesti Jalgpalli Liit MTÜ ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud kompleksteenuse osutamise lepingut, teatist kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, LiVal Sport jalgpallimeeskonna esindaja vastust jm toimikumaterjale leiab, et kaebuses toodud asjaolude põhjal tuleb esitatud kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja Põhja politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jõusse, selgitades, et tõendeid on hinnatud objektiivselt, süüteole on antud õige kvalifikatsioon. Täpsustades, et AS Falck Eesti turvatöötajaid võib samuti nimetada võimuesindajateks (KarS § 288 lg 1, KVS § 4), kuna nende korraldus on suunatud avaliku korra tagamiseks (TurvaS § 9 lg 1 kohaselt, lähtudes Eesti Jalgpalli Liit MTÜ ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud lepingu nr 2662 p-dest 5.1.1.
4. ja 5.1.1.
5. ning Kalevi Spordihalli sisekorraeeskirja p-st 2), avaliku korra mõiste tuleneb aga tunnistajate ütlustest, ja Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005.a määruse nr 43 § 2 lg-st
6. Täpsustades, et kaebuse esitaja kuulumine klubisse MTÜ LiValSport ja tema kandmine LiVal 5 Sport jalgpallimeeskonna nimekirja, ei anna talle võimalust siseneda spordihalli joobes olekus, rikkudes sellega Kalevi Spordihalli sisekorraeeskirja p
7. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et turvatöötajate poolt võimupiiride ületamist ei ole tuvastatud (eiratud ei ole TurvaS § 32 lg 1 p 3, § 39 lg 1 p-te 1, 2, 3, § 40 lg-t 4), seda ka asjaolul, et Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnas kriminaalmenetlust nr 05231607337 KarS § 291 järgi ei alustatud. Tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.12.2005.a kell 20.00 ajal Tallinnas Juhkentali tn 12 asuvas spordihallis, kus toimus „Aastalõputurniir“ sisejalgpallis, püüdis tagumisest uksest siseneda kaebuse esitaja, kelle seal viibinud turvetöötaja suunas peaukse juurde, kus ta ostis võistlusele pileti ning tal tekkis seal viibinud turvatöötajaga sõnavahetus, mille käigus tal pandi käed raudu ning oodati turvapatrulli ning seejärel juba politsei saabumist, samuti selles, et kaebuse esitaja viibis nimetatud ajal alkoholijoobes (joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 6011/379 nähtub, et 26.12.2005.a kell 20.40 on kaebuse esitajal tuvastatud keskmine joove (1,93‰)). Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud konflikt vastab seaduse mõttes avaliku korra rikkumisele ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramisele. KarS §-s 262 sätestatud teo kirjeldus eeldab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muud rikkumist. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ka kolmandatel isikutel ligipääs, kusjuures koht ise ei pea avalik olema. Objektiivne koosseis eeldab teiste isikute rahu rikkumist, sealhulgas lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes (lärmitsemine, ebasündsate väljendite kasutamine); avaliku korra muu rikkumine aga muuhulgas avalikku kohta joobnud olekus ilmumist. Tol ajal kehtinud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005.a määrusega nr 43) §-s 2 on määratletud avalik koht, milleks loetakse üldkasutatavat kohta või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territooriumit, ehitist või selle osa. Sama eeskirja § 3 p 1 kohaselt on keelatud muuhulgas lärmata või muul viisil rikkuda avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et Tallinnas Juhkentali tn 12 asuvat Kalevi Spordihalli fuajeed saab pidada avalikus kohaks juhul, kui seal viibib teisi isikuid, kelle rahu on võimalik rikkuda ning kelle suhtes on võimalik väljendada lugupidamatust. Antud juhul viibis fuajees kaebuse esitaja, kaks turvatöötajat, piletimüüja, tunnistaja P. S seletuse järgi noor naine, kes kohe küll saali jalgpalli vaatama läks. Seega ka juhul, kui lugeda 26.12.2005.a kella 20 paiku Kalevi spordihalli fuajee avalikuks kohaks, tuleb kontrollida, kas täidetud on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ehk kas kaebuse esitaja rikkus avalikku korda. Kohus ei eita, et ebatsensuursete väljendite kasutamine oli vääritu tegu ja vastuolu väljakujunenud tavanormidega, kuid sellest situatsioonist, mis oli tagumise ukse juures ei saaks tema tegu vaadelda karistamisväärse avaliku korra rikkumisena. Seda enam, et tegelikult oli tal luba sealt kaudu siseneda Spordihalli. Selles osas lähevad kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlused lahku. On tuvastatud, et kui turvatöötaja palus tal siseneda peauksest, ta tegi seda ja hakkas ostma piletit, kui teine turvatöötaja hakkas tema peale karjuma, küsides, kuhu ta läheb, paludes lahkuda majast, kuna ta olevat alkoholijoobes, ta püüdis selgitada, ei rikkunud midagi ning tahtis edasi liikuda, kuid turvatöötajad panid tal käed raudu ja nad jäid koos politseid ootama. Tunnistaja Taimi Toomingase ütluste kohaselt tuli tema laua juurde kaebuse esitaja koos kahe turvatöötajaga, kaebuse esitaja käitus soliidselt, rahulikult, vaoshoitult, kuid kaebuse esitaja ja turvatöötajate vahel toimus mingi vaidlus. Tunnistajate P. S ja V. B ütluste 6 kohaselt kaebuse esitaja sõimas neid, proovis siseneda saali, kui V. B soovis kontrollida tema kotti, siis kaebuse esitaja vastas, et vaata, kui tahad, pärast too üles tribüünile, selline vastus talle ei meeldinud ning tundes ka alkoholilõhna, takistas ta kaebuse esitaja liikumist saali, alul oli kaebuse esitaja rahulik, siis hakkas solvama. Tunnistajate K. L ja K. K kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et algselt oli kaebuse esitaja rahulik, kuid hakkas räuskama, kui ei saanud aru, miks tal ei ole õigust minna saali mängu vaatama. LiVal Sport jalgpallimeeskonna esindaja V. M vastusest, millest nähtub, et kaebuse esitaja oli kantud 26.12.2005.a toimunud saalijalgpalliturniiri nimekirja ning esindaja selgitas talle, et halli tuleb siseneda tagumisest uksest, mööndes, et tema ei poolda alkoholijoobes Eesti Jalgpalli Meistrivõistlustel osalemist, kuid samas on lahja alkohol juba aastaid olnud osa jalgpallikultuurist. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et kuigi alkoholijoobes spordihallis viibimine ei olnud vastavalt Kalevi Spordihalli sisekorraeeskirja külastajatele /tl 52-53/ p-le 2 lubatud, vastavalt väljakujunenud tavale lubati lahja alkoholi tarbimist jalgpallivõistlustel. Kaebuse esitaja ka möönab oma alkoholijoobes olekut. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga selles, et tunnistajate ütlused on vastuolulised, seda eelkõige tema käitumises osas fuajees. Kohus loeb usaldusvääremaks antud asjas objektiivse tunnistaja T. T ütlused, milles ta iseloomustav kaebuse esitaja käitumist nimetatud konfliktis kui soliidset, rahulikku ja vaoshoitut ning tunnistajate P. S ja V. B käitumist kui enda kohalolu vajalikkust õigustavat. Kohus arvestab, et tegemist on kõrvalseisva ja erapooletu tunnistajaga, samuti arvestab kohus tunnistaja T. T ütlustes sisalduva hinnangule, et turvatöötajate ja kaebaja vaheöline vaidlus, tundus olevat eelkõige turvatöötajate agarus ja iseenesest sündmus erilist tähelepanu ei pälvinud ega seganud spordihallis olevaid isikuid. Samuti kinnitavad A.P rahulikku käitumist üle kuulatud tunnistajad politseiametnikud. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et nimetatud konflikt tekkis kaebuse esitaja ja eelkõige tunnistaja V. B vahel mõlemapoolsest erimeelsusest, mistõttu kõrgendati häält ja öeldi üksteisele halvasti, kuid kohus ei pea vajalikuks kaebuse esitaja vastutusele võtmist ning karistamist KarS § 262 /avaliku korra rikkumine/ alusel, seda enam kui on kvalifitseeritud kahe väärteo kvalifikatsiooni järgi ja määratud kaks erinevat karistust, sest sel juhul oleks tegemist ühe teoga mitme väärteo toimepanemisega. KarS §-s 276 sätestatud teo kirjeldus eeldab võimuesindaja seadusliku korralduse osalist või mittetähtajalist täitmist. Võimuesindajaks saab antud juhul lugeda ka ametiisikut, kes täidab teatud ülesandeid, sealhulgas õiguskaitseorgani töötajat. Seega kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et turvatöötaja ei ole seaduse mõttes ametiisik kui riigivõimukandja. Turvatöötajad täites neile antud ülesandeid avaliku korra tagamisel avalikul üritusel on siiski KarS § 276 mõttes võimuesindajad. Vastavalt TurvaS §-le 5 võib turvaettevõtja teenuse tellijaga sõlmida kirjaliku lepingu, milles nähakse ette poolte õiguse, kohustused, vastutuse, objekti valve, kaitse jm tingimused. Eesti Jalgpalli Liit MTÜ ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud kompleksteenuse osutamise lepingu nr 2662 p-dest 5.1.1.
8. ja 5.1.1.
9. ning Lisast 1 nähtub, et AS Falck Eesti kui lepingutäitja kohustub korraldama turvatöötajate turvaülesannete täitmist, milles koostamisel arvestatakse staadioni sisekorraeeskirju, evakuatsiooniplaani ning UEFA/FIFA poolt kehtestatud turvalisuse nõudeid, seal hulgas kontrollida külastajate sissepääsu, tõrjuda-tõkestada õiguspäraste võimaluste ja vahendite piires avaliku korra jm õigusrikkumised. Kalevi Spordihalli sisekorraeeskirja külastajatele p-st 2 nähtub, et Kalevi spordihallis on keelatud muu hulgas siseneda ja viibida joobesolekus ning häirida teisi külastajaid, turvatöötajal on õigus isik korrale kutsuda, hallist välja saata. Sellest aspektist oli turvatöötaja nõudmine seaduspärane, kuid tegelikult sai nõudmise resolutiivsus alguse A.P vastusele, koti 7 kontrollimise osas. Samas ei saa väita, et A. Pahmurko oleks keeldunud täitmast korraldust näidata ette kott. Antud episoodis lähevad kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlused lahku. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt tekkis konflikt eelkõige sellest, et V. B keeldus end tutvustamast, ta täitis P. S korraldust sisenda esiuksest ja osta pilet, samuti ei olnud ta vastu V. B soovile kotti kontrollida, kuid püüdis kiiresti jõuda saali mängu vaatama, samuti jäi ta fuajeesse politseipatrulli ootama. V. B ütluste kohaselt kaebuse esitaja ei olnud talle nõus kotisisu ette näitama, vastates, et vaata, kui tahad, pärast too üles tribüünile ning keeldus tema korraldust hoonest lahkumiseks täitmast. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et turvatöötaja peab end esitlema, selline kohustus tuleneb TurvaS § 26 lg-st 3, mille kohaselt peab turvatöötaja isiku poole pöördudes end tutvustama ning esitama talle töötõendi. Tunnistaja V. B kinnitas kohtuistungil, et sellist kohustust tal pole. Tegelikult on. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et nimetatud konflikt tekkis kaebuse esitaja ja eelkõige tunnistaja V. B vahel mõlemapoolsest erimeelsusest: turvatöötaja ei tutvustanud end kaebuse esitajale tema palvel ning kaebuse esitaja ise ei pidanud seejärel vajalikuks suhtuda mõistlikult turvatöötaja korraldustesse, mistõttu ei ole kohus leiab, et antud väärtegu ei ole oma olemuselt selline õigusvastane tegu, mis eeldab tahtlust rikkuda avalikku korda ja eirata tahtlikult turvatöötaja nõudmisi. Kohus leiab, et tulenevalt antud väärteos tuvastatud asjaoludele (loa olemine siseneda tagaukse kaudu, pileti ostmine, sisuliselt algne mittekeeldumine turvatöötaja korraldusele näidata ette käesolev kott, tunnistaja T. T hinnang) jms) ei ole sellise tähendusega süütegu, mis eeldaks A. Pahmurko karistamist § 262 ja § 276 järgi rahatrahvidega. A. Pahmurko ei eita, et ta oli alkoholi tarvitanud, vaidles turvatöötajatega, kuna pidas end õiguspädevamaks neist . AS § 70 alusel aga kohus ei saa muuta talle väärteootsuses kirjeldatud süüdistust. Seetõttu kohus leiab, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel. Kuid menetluskulud tuleb A. Pahmurkol hüvitada, kuivõrd nende kulude vajalikkuse põhjustas tema enda alkoholijoove, ekspertiisi kulu oli tegelikult 120 krooni, mitte 100 krooni nagu väärteootsuses.. Tuginedes eelnenule kohus tühistab Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel T.T 20.03.2006.a otsuse nr 2316,06,000048 Anatoli Pahmurkole KarS § 262 alusel määratud karistuse rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses s.

§ 276

alusel määratud karistuse rahatrahvi 12 trahviühiku ulatuses s.o 720 krooni ning VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna et menetlusaluse isiku süü on nii suur, et tingiks avalik menetlushuvi.. Katrin Puhkason Kohtunik 8