lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks,
Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Oliver Reinas RESOLUTSIOON 1. Jätta Oliver Reinase kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 18.10.2006 otsusele nr 2314,06,021502 Oliver Reinase karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Rene Birk 18.10.2006 otsus nr 2314,06,021502 Oliver Reinase karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et O.Reinas 27.08.2006 kella 19.35 ajal Kose-Lükati sillal Pirita linnaosas Tallinnas, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks võimaldanud sõidukit peatada eespoolse nähtavuse piires mistahes etteaimatava takistuse ees, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu teepiiret, põhjustades sellega varalise kahju sõiduki omanikule M. J-le. Otsusele esitas Oliver Reinas kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas, põhjendades seda sellega, et perekonnas on kaks eelkooliealist last, keda on vaja regulaarselt transportida erinevates linnapiirkondades paiknevatesse lasteaedadesse ja huvialaringidesse. On peres ainuke juhtimisoskusega inimene, mistõttu on juhiloa olemasolu perekonnas väga tähtis. Seetõttu palutakse piirduda vaid rahatrahviga. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et teab seda, et nii mõnelegi ei ole samasuguse rikkumise est lisakaristust määratud. Juhtimisõigust on vaja laste transportimiseks ja kolimine on samuti ees. Liiklusõnnetuse hetkel olid autos kuueaastane tütar ja sõber. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
lg 1 ettenähtud väärteo eest on rahatrahv määratud keskmises määras, lisakaristus on samuti kohaldatud keskmises määras.
lg 1 ettenähtud väärteo eest on määratud karistus vaid 50 trahviühiku ulatuses, kuigi võimalik oli määrata kuni 300 trahviühikut ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on toime pannud kaks jõhkrat rikkumist, mistõttu ei saa määratud karistust kergendada. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt kaebaja, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit ja rikkudes liikluseeskirja nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse, millega põhjustas varalise kahju M. J-le. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kaebaja käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebajat karistati selle teo eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust 3 kuuni. Kaebajat karistati selle teo eest vaid rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. 2 Seega on
lg 1 ettenähtud teo eest määratud karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
lg 1 ettenähtud teo eest on kaebajat karistatud vaid kuuendiku ulatuses võimalikust trahvist ja lisakaristus on jäetud kohaldamata. Seega arvestades toimepandud väärtegude eest ettenähtud võimalikke karistusi, siis on kaebajale määratud karistused suhteliselt leebed ning kohus asub seisukohale, et määratud karistuste kergendamiseks alus puudub. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut enne vaidlustatud otsust karistatud vaid ühel korral liiklusalase väärteo toimepanemise eest ning pärast menetlusesemeks oleva teo toimepanemist on teda veel ühe korra karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Kaebuses on taotletud sisuliselt vaid lisakaristuse tühistamist, vaidlustamata määratud rahatrahvi ja selle määra. Lisakaristuse tühistamise vajadust on põhjendatud sellega, et kaebaja perekonnas on kaks last, keda on vaja regulaarselt transportida ja kohtuistungil lisas kaebaja ka seda, et ees seisab kolimine. Kohus asub seisukohale, et kaebajale oli selline asjaolu ja laste transportimise vajadus teada ka enne inkrimineeritud väärtegude toimepanemist ning juhtimisõiguse säilimise vajadus ei tekkinud kaebajal äkki ja pärast väärteoprotokolli koostamist. Seega kaebaja, olles teadlik juhtimisõiguse säilimise vajadusest peab selle eesmärgi nimel ka vastavalt käituma, so vältima sellist käitumist, mis välistab juhtimisõiguse karistusena äravõtmise. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tahtlik süütegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebaja väide selle kohta, et juhtimisõiguse säilimise vajadus on suur, ei vasta kohtu arvates kaebaja enese käitumisele. Iga juht on teadlik sellest, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on karistatav käitumine ning karistusena võidakse kohaldada peale rahalise karistuse ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli sõidukis peale joobes juhi veel 6 aastane laps ja alkoholijoobes sõber. Seega kaebaja, pannes tahtlikult toime väärteo ja teadlikult juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, seadis teadlikult ohtu nii lapse kui ka kõrvalise isiku elu ja tervise. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes tingis aga uue rikkumise toimepanemise, kuivõrd kaebaja ei olnud võimeline mootorsõidukit valitsema ja sõitis teelt välja, tekitades vigastusi ka sõidukile, mille omanikuks kaebaja ise ei olnud. Seetõttu tekitas ta varalise kahju kõrvalisele isikule. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et kaebaja suhtus ükskõikselt nii oma lähedaste kui ka kõrvaliste isikute elusse ja tervisesse, samuti kõrvaliste isikute varasse. Sündmuskohal fikseeritud sõiduki asendist pärast liiklusõnnetust võib järeldada, et teepiirde või tee ääres kasvava puu puudumisel võinuks tagajärjed olla oluliselt traagilisemad ning tegemist ei oleks enam olnud väärteomenetlusega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et eelmärgitud tahtlikke liiklusalaseid süütegusid toime pannes peab süüdlane arvestama sellega, et tema käitumine võib halvendada tema majanduslikku olukorda ning ei ole välistatud, et teda võidakse karistada rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, mis veelgi halvendab tema ja tema lähedaste olukorda. Sellele vaatamata ei jätnud kaebaja väärtegu toime panemata ning eelistas juhtimisõiguse säilitamisele alkoholi tarvitamist ja liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega saavutas kaebaja oma käitumisega seatud eesmärgi, mille saabumist pidi ta pidama võimalikuks ja reaalseks kui mitte vältimatuks. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.