Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Kaitsja: Anatoli Majevski Menetlusalune isik: Vladislav Galenko RESOLUTSIOON 1. Jätta Vladislav Ganeko kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 13.06.2006 otsusele nr 2314,06,011381 Vladislav Galenko karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Rene Birk 13.06.2006 otsus nr 2314,06,011381 Vladislav Galenko karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 28.12.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Rene Birk 13.06.2006 otsusega nr 2314,06,011381 karistati Vladislav Galenkot LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 4500 krooni selles, et Vladislav Galenko 26.02.2006 kella 16.34 ajal Läänemere tee 2C parklas Tallinnas juhtis mootorsõidukit ja tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõidukile BMW, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A. B-le. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes kui politseile teatamine on kohustuslik. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles väidetakse, et menetlusalust isikut vaidlusalusel ajal sündmuskohal ei olnud ning ta viibis 14.00st kuni 22.00ni A. B suvilas, mida võivad kinnitada A. B ja tema abikaasa I. B. Tema sõidukil tekkisid vigastused 30.01.2006 kui menetlusaluse isiku abikaasa L. L tagurdas Sõle tänaval sünnitusmaja juures kergelt vastu liiklusmärki ja sünnitusmaja juurest võeti kaasa A. ja S. A koos vastsündinud pojaga. Seetõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada ja menetlus lõpetada menetlusaluse isiku käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et liiklusmärgi vastu sõitmist ei ole registreeritud, see oli pisike kriimustus, ise parandavad. Naine tagurdas, ise istus kõrval. Auto vigastusi vaadati ainult altpoolt kaitseraualt, kuid ülevalt ei vaadatud, mistõttu ei ole ekspertiisiakt objektiivne. Tunnistaja L. L seletas, et 30.01.2006 palus abi A., et last ära tuua Sõle tänava sünnitusmajast. Pööras tagurpidi ja sõitis lumehange ja vastu liiklusmärki. Auto küljest tulid tähed ära ja pärast leidsid need üles. Liiklusmärgil ei olnud viga midagi. 26.02.2006 oli öises vahetuses ja tuli koju ning heitis magama. Millal mees tagasi tuli, ei tea. Mees helistas, et B-l on midagi autoga ja ta läheb appi. Mäletab seda päeva sellepärast, et samal päeval helistati, et autoga oli avarii ja mees oli roolis. Tunnistaja A. B seletas, et 26.02.2006 sõitis suvilasse kella 14st kella 18ni. Lükkas lund, tegeles autoga, oli vaja minna ehitusmaterjalide kauplusse. Auto ei läinud käima ja helistas V.Galenkole, kutsus appi. V.Galenko tõi krokodillid ja sai auto käima, kuid poodi ei läinud. Tuli ka I. Š, tal oli autoga midagi. Ise oli seal ehk 12.30st kuni 17ni, täpselt ei mäleta, palju aega möödas. Kas oli kella 12.30st või 14st alates. 26.02.2006 oli pühapäev, järgmine päev käis aku järel. Mida tegi 19.02.2006, so eelmisel pühapäeval, seda ei mäleta. Konkreetset kuupäeva mäletab seetõttu, et esimest korda tekkis akuga probleeme. Tunnistaja I. Š seletas, et 26.02.2006 oli sõpradega suvilas. Remontisid tema autot ja Aleksandri autot. Jõudis sinna kella 3 paiku. Kuupäeva mäletab sellepärast, et järgmine päev tuli kutse politseisse. Autol oli midagi süütelukuga, see pidi olema viimane nädalavahetus, sest oli ainuke kord kui autot remonditi. Tunnistaja A. B seletas, et teab menetlusalust isikut seoses avariiga. Sõitis Säästumarketisse, sest oli vaja pangaautomaadist raha võtta. Peatas auto parklas, mootorit välja ei lülitanud ja sõber väljus autost. Parklast tagurdas välja auto ja sõitis vastu tema auto paremat esitiiba. M. S kirjutas teise auto numbri üles. Teise auto juht hakkas karjuma, ütles, et mis sa seisad siin, korista oma auto ära. Vastas teisele juhile, et arutame asja, kuid teise auto juht istus oma autosse ja sõitis minema. Kutsus kohale politsei ja andis oma seletuse. Tunnistaja J. B seletas, et sõitsid Säästumarketisse pangaautomaadist raha võtma ja väljus autost. Liiklusõnnetust ei näinud, kuid kuulis hääli ja teise auto juht ei olnud millegagi rahul. Teine sõiduk oli MB, nemad tulid BMWga. Teise auto juht oli menetlusalune isik. Politseis näidati fotot ja tundis ära. Tunneb ära ka kohtuistungil. 2 Tunnistaja M. S seletas, et menetlusalust isikut tunneb seoses avariiga Säästumarketi juures. Oli sõpradega BMWs, kui parklast sõitis välja Mercedes ja sõitis vastu nende autot. Liiklusõnnetuse põhjustajat sündmuskohal ei selgitatud, sest teine juht sõitis minema. Nende autol olid vigastused. Auto numbri märkis telefoni mällu kohe kui toimus avarii ja vestlus kohapeal. Politseis näidati menetlusaluse isiku fotot ja kohtuistungil tunneb ka ära. Ekspert L. T seletas, et jääb oma ekspertarvamuse juurde ning lisas, et on tuvastatud iseloomulikud jäljed, mis ühtivad. Kõrgus ei ole oluline, hõõrdejäljed ühtivad. Ekspertiisi ei tehta jutu järgi, vaid selle järgi, mis on näha. On võrreldud kahte autot ja jäljed sobivad omavahel. 12.05.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr LT-93-06/2232 nähtuvalt tegi ekspert kindlaks, et pärast sõiduautode BMW 318 ja MB A140 tehnilise seisukorraga tutvumist tuvastati: Sõiduautol BMW on vigastatud parempoolse esitiiva koopa serv, mille esimesel poolel nähtuvad suunaga küljelt sissepoole tekkinud deformatsioonid. Tiivakoopa serva välimise randi ülemisel piiril esinevad tuhedalt üksteise kõrval asetsevad kraapejäljed tiivakoopa serval olevast alumisest roostekahjustusest nii all- kui ka üelavalpool. Auto kaitseraua ja esitiiva vahelise liistu otsal nähatub ülalt kitsam allapoole laienev tihedalt asetsevate kraapejälgede kogum, mille ülaosa kaugus tiivakoopa serva randil olevatest kraapejälgedest on ca 1 cm. Kontaktjälgi võib eristada ka sõiduauto BMW esikaitseraua külgmise osa tagaserval ja kaitseraua ülaosa profiilimuutuse horisontaalsel joonel, milline paikneb kaitseraua ja esitiiva vahelisel liistul oleva kraapejälgede kogumi alaosast ca 3,5 cm kaugusel. Sõiduauto MB tagakaitseraua vasakul poolel esinevad kaarjal sihil asetsevad kontaktjälgede piirkonnad. Nimetatud asjaolu viitab kontaktile kaarja profiiliga detailiga. Auto kaitseraua ülaosal nähtuvad kerged kraapejäljed kaitseraual oleva liistu ja tagaluugi serva vahelises alas. Kaitseraua liistul, selle kogu laiusel, on näha kraapejälgede piirkond, kus intensiivsemad vigastused paiknevad liistu alumisel poolel ning mille servades eristuvad kõrvuti paiknevad tihedamad kraapejälgede kogumid. Kaitseraua liistust allpool, sellel olevatest kontaktijälgedest ca 1 cm kaugusel, on näha ülalt kitsamad allapoole laienevad kraapejäljed. Viimatikirjeldatud vigastustest allpool nähtuvad sõiduauto MB tagumisel kaitseraual kõrvutiasetsevatel joontel paiknevad lühikesed kraapejäljed, milliste vahel ja ulatusega neist vasakule poole on näha intensiivsemad kraapejäljed, mis asuvad ülevalpool olevastkraapejälgede piirkonnast ca 3,5 cm kaugusel. Sõiduauto MB kaitseraua liistul, eelpool kirjeldatud kontaktijälgedest paremal, on näha kitsal joonel paiknevad kraapejäljed, milliste alaosast suunduvad kraapejäljed vasakule. Sõiduautode BMW ja MB kirjeldatud vigastuste iseloomust ja paiknemisest lähtuvalt on sõiduauto MB tagumise kaitseraua vasakpoolne osa kontakteerunud sõiduauto BMW parempoolse esitiiva koopa serva, kaitseraua ja esitiiva vahelise liistu ning esikaitseraua külgmise osa tagaosaga. Kontakt on toimunud olukorras, kus sõiduauto MB liikus tagasisuunas. Kokkupuutelon kontaktis olnud pinnad detailide deformeerunisel vastastikku nihkunud ning sõiduauto MB tagumisel kaitseraual olev liist on kontakteerunud sõiduauto BMW esitiiva koopa serva välimise randi üla- ja alaäärega. Sõiduauto BMW esitiiva koopa serva roostekahjustustega kohtadesse ei pidanud antud kontaktist püsivaid kontaktijälgi jääma. Mis puudutab vigastuste suhtelise kõrguse mõningasse erinevusse autode ülevaatusel, siis ei oma see vaadeldaval juhul tähtsust, kuivõrd sõltuvalt teepinna ebatasasustest ja autode koormatusest muutub ka vastavate osade suhteline kõrgus. Vastavalt eelmärgitule jõudis ekspert arvamusele, et sõiduautode BMW 318 ja MB A140 vahel on toimunud kokkupuude olukorras, kus sõiduauto MB liikus tagasisuunas. Kohus, kuulanud ära kaebaja seletused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, eksperdi selgitused ekspertiisiakti kohta, tunnistajate L. L, A. B, I. Š, A. B, J. B ja M. S ütlused ning tutvunud väärteoasjas koostatud eksperarvamusega, fotodega sõidukitest, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus suhtub menetlusaluse isiku ja tunnistajate L. L, A. B ja I. Š ütlustesse kriitiliselt. Nimetatud isikute ütlustest riimuvad omavahel üldjoontes ning menetlusaluse isiku ja tema 3 elukaaslase L. L ütlustest nähtuval sõitis L.L 30.01.2006 menetlusaluse isiku autos istudes tagurdades vastu liiklusmärki ja vigastas MB A140 vasakut tagaosa kaitseraua kohalt. Seda pidid tõestama veel kaks tunnistajat, keda kohtuistungil ei õnnestunud üle kuulata ning peale selle pidi seda tõestama ka sõiduki tagaosas ülalpool olev vigastus. Samas soovis menetlusalune isik sellise sündmuse toimumist tõendada tunnistajate ütlustega, kusjuures liiklusõnnetust kui niisugust kuskil fikseeritud ei olnud. Seejuures väideti vahepeal, et tegemist oli ajutise liiklusmärgiga, mistõttu ei saanudki selgust milles tahetakse kohut veenda. Kohus asub seisukohale, et L.L ütlused on kantud soovist aidata elukaaslast, päästes teda ähvardavast karistusest. Kuivõrd L.L puhul on tegemist menetlusaluse isiku elukaaslasega, siis leiab kohus, et tunnistajat ei saa vastutusele võtta teadvalt valeütluste andmise eest, kuivõrd ta ei pea ütlusi andma elukaaslase vastu. Samas kui võrrelda väidetavalt L.L juhitud sõidukil MB A140 ekspertiisiaktis kirjeldatud ja fotodel fikseeritud vigastusi ja L.L selgitusi vigastuste tekkimise tehiolude kohta, siis on need ütlused ilmselges vastuolus ekspertarvamuses kirjeldatu ja fotodel kujutatuga. Selline versioon tagakaitseraual ja selle ümara liistu ümber kaarja kujuga viltuse vigastuse tekkimisest liiklusmärgi postist on kohtu arvates asjakohatu ja esitatud selgest soovist kohut teadlikult eksiteele viia, saavutamaks määratud karistuse tühistamist. Peale selle andsid kohtuistungil menetlusaluse isiku kasuks ütlusi omavahel lähedastes suhetes olevad A. B ja I. Š, kes püüdsid kohut veenda selles, et menetlusalune isik viibis avarii toimumise ajal hoopis teises kohas ja teises linnaosas ega saanud liiklusõnnetuses osaleda. Seejuures on esitatud kaebuses väidetud, et menetlusalune isik oli 26.02.2006 kella 14.00st kuni 22.00ni A. B suvilas. A.B andis esimesel kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta viibis suvilas kella 14st kella 18ni, järgmisel kohtuistungil aga väitis, et kella 12.30st kuni 17.00ni. Seejuures rookis enne lund, tegeles autoga ja alles siis avastas, et auto ei lähe käima ja kutsus V.Galenko endale appi. Erinevatel kohtuistungitel antud ütlustes olevaid erinevusi põhjendas tunnistaja sellega, et sündmusest on palju aega möödas ja ei ole enam täpselt meeles. Seevastu võib kohtule esitatud kaebusest järeldada, et menetlusalune isik viibis A.B suvilas A.B-st kauem vähemalt neli tundi ja lahkus sealt alles öösel. Seega tegeles menetlusalune isik tema kaebuses märgitud ajavahemiku kohaselt A.B auto käivitamisega juba enne seda kui A.B avastas seda, et auto ei käivitu ning jätkas selle autoga tegelemist ka pärast seda kui A.B oli ammu koju läinud. Taolistest vastuoludest teeb kohus järelduse, et tunnistajad ja menetlusalune isik on eelnevalt kokku leppinud ütluste sisus, et menetlusalust isikut karistusest päästa, kuid on unustanud detailid kooskõlastada. Seetõttu ei loe kohus ka A.B ja I.Š ütlusi usaldusväärseks. Kohus ei pea võimatuks seda, et menetlusalune isik võis käia A.B suvilas, kust sündmuskohale on sõita vaid 7 kilomeetrit ja sõiduks kuluks aega kõige enam 15 minutit, kuid kohus asub seisukohale, et 26.02.2006 kella 16.34 ajal viibis menetlusalune isik Läänemere tee 2C parklas Tallinnas. Kohus peab usaldusväärsemaks A. B, J. B ja M. S ütlusi, kelle ütlustest nähtuvalt menetlusalune isik 26.02.2006 tagurdas tema juhitud sõidukiga A.B juhitud sõidukile otsa ning pärast teravat sõnavahetust lahkus sünmdukohalt, jättes politseile liiklusõnnetusest teatamata. Seejuures tundsid kõik kolm tunnistajat menetluslause isiku kohtuistungil ära ning kohtul puudub alus kahelda nende kolme tunnistaja ütluste tõepärasuses, seda eriti olukorras, kus nad ei olnud menetlusalust isikut enne liiklusõnnetuse põhjustamist varem kordagi näinud. Tunnistajate ütluste tõepärasust suurendab ka asjaolu, et sõidukite vigastused on tuvastatud just nendes kohtades, millised nimetasid need kolm tunnistajat ning tunnistajate ütlustes sisalduv informatsioon riimub liiklustehnilise ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ja liiklusõnnetuse toimumise mehhanismi osas ning kohtul puudub alus eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et väärteoasjas kogutud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud, et Vladislav Galenko 26.02.2006 kella 16.34 ajal Läänemere tee 2C parklas Tallinnas juhtis mootorsõidukit MB A140 ja tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille 4 tõttu sõitis otsa seisvale sõidukile BMW, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju A. Ble. Tunnistajate ütluste kohaselt Vladislav Galenko lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi A.B nõudis V.Galenko sündmuskohale jäämist ja asjas lahenduse leidmist. Vastavalt LE § 227 sätetele kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja on sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Samas lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Seega arvestades A.B nõuet selle kohta, et V.Galenko kohale jääks ja süüküsimuses kokkuleppele jõuaks, siis V.Galenko lahkumine näitab seda, et süüküsimuses kokkuleppele ei jõutud ja selles küsimuses tekkis lahkarvamus. Õiguspoolest näitas lahkumine sündmuskohalt seda, et V.Galenkot see ei huvitanudki kes kahju sai ja ta pidas olulisemaks varjuda. Kohus leiab, et sellisel juhul oli V.Galenkol nagu ka A.B-l kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile. A.B seda tegi, V.Galenko mitte. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et V.Galenko käitumine liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmises kui teatamine oli kohustuslik, on õigesti kvalifitseeritud LS § 7431 lg 1 järgi ning liiklusõnnetuse põhjustamises on kohtu arvates samuti V.Galenko käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks puudub, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.