1-07-4278\1

1-07-4278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4278 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kuno Liivak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kuno Liivak (sündinud 28.10.1957.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kuno Liivak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 03.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kuno Liivak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kuno Liivak tunnistati süüdi 20.06.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada karistust Tartu LK 27.08.1999 ärakandmata karistuse 11k.10p.võrra, lõplikuks karistuseks 1aastat 7 kuud 10päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 20.06.2006.a ja lõpp 30.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg ½ - 10.04.2007.a. 2 Kuno Liivak`u karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 10 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et Kuno Liivak töötab vangla sööklas abitöölisena. Eluosakonnas on suhted head, samuti ka vanglaametnikega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole K. Liivak`u suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Alkoholi tarbis enne vangistust mõõdukalt, see ei seganud tööd ega pereelu, kuriteo sooritas kainena. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on K. Liivak`ul peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXX. Ta loodab vabanedes oma vanasse töökohta, AS SEBE, keevitajaks tagasi minna. Alates

1. eluaastast on kinnipeetavat
2. korral süüdi mõistetud, vanglas viibib neljas kord. Viimane kuritegu seisnes elukaaslase peksmises ning teo pani toime katseajal. Vabanemisel ei ole kinnipeetav ühiskonnale ohtlik. Riskiteguriks on aga alkoholi kuritarvitamine. Ohtu vähendavaks teguriks on kindel elukoht ja kvaliteetsed kutseoskused. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Kuno Liivak sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal on vabanedes olemas elukoht ja toetav suhe õega. Vangla iseloomustuses hinnatakse K. Liivak`ut ühiskonnale väheohtlikuks ja tuuakse esile Tema head kutseoskused, mis võimaldavad koheselt tööd leida ning motivatsioon elada seaduskuulekalt. Tal on olemas realistlikud tulevikuplaanid. Kuno Liivak taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. K. Liivak`ul on reaalsed eesmärgid oma elu korraldamiseks pärast vabanemist. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav pani toime isikuvastase kuriteo katseajal. Ta oli juba 10.02.2005.a Harju Maakohtu määrusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid see ei motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ei täitnud ta korrektselt. Tegemist on isikuga, kes on neljal korral kriminaalkorras karistatud ja ka neljal korral vangistust kandnud, kuid ka see pole mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Prokurör arvates pole alust kinnipeetavat veelkordselt usaldada ja vabastada ta teistkordselt enne tähtaegselt ning leian, et vangistus tuleks lõpuni kanda. Kohus, ära kuulanud Kuno Liivak`u ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Liivak tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Liivak`u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Liivak`u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuno Liivak kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane 7-kuune 10-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi K. Liivak ei oma, on aeg, mil K. Liivak on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetav pani toime isikuvastase kuriteo katseajal. Ta oli juba 10.02.2005.a Harju Maakohtu määrusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid see ei motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ei täitnud ta 3 korrektselt. Tegemist on isikuga, kes on neljal korral kriminaalkorras karistatud ja ka neljal korral vangistust kandnud, kuid ka see pole mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. K. Liivak peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka K. Liivak`u suhtes koostatud iseloomustuses. K. Liivak`u ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Kuno Liivak`ule takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 1-aastasest vangistusest on K. Liivak`ul kandmata ligikaudu 10 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 30.01.2008.a) ning K. Liivak`u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks K. Liivak`u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik