← Eesti

1-07-4517\2

Obsah (4)§ 199§ 238§ 65§ 76

1-07-4517 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-451

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 kuud vangistust.

§ 238

alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus kaetuks Saare Maakohtu 17.05.2004 poolt mõistetud raskema karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti osaliselt kantud karistus liitkaristusest maha.

Karistuse kandmise algus on 07.10.2003.a ja lõpp 07.05.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 26.10.2006.a. Raul Villemson on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas osa võtnud „Viha juhtimise“ grupitööst, mis on olnud abiks ka ärevusega toimetulekul. Vanglas kinnipeetav õpib 8.klassis. On esitanud taotluseid osalemiseks arvutikursustest ja inglise keele kursustest, kuid kohtade puudumise tõttu gruppides jäid taotlused rahuldamata. Kriminaalkorras karistatud 5 korda. Kinnipeetaval on olemas töökoht FIE Marko Tamm. Kinnipeetav saab aru, et kuritegevus viib vanglasse ning tema võimalused elus edasi minna on kärbitud. Kinnipeetav on valmis alluma kriminaalhooldaja korraldustele. Uue kuriteo riski võib vähendada kinnipeetava arusaam, et kuriteo tagajärjel satub ta vanglasse. Vangistuses viibimine on andnud õppetunni ning soovib enda sõnul samuti osa saada noorte inimeste normaalsetest ja õiguskuulekatest tegevustest. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud kahel korral. Märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhooldusele määramine mõjutaks positiivselt Raul Villemson’i igapäevast toimetulekut ja suutlikkust käituda seaduskuulekalt. Käitumiskontrolli kindlad nõuded ja tegevuste analüüs soodustavad õiguskuulekat eluviisi. Raul Villemson taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Raul Villemson’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Raul Villemson’i karistusaja lõpuni jäänud rohkem, kui 1 a. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 2 korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega, 10.07.2001 a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele. viimase karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega ( 26.03.2002.), kuid katseaja jooksul ( 5 kuu pärast vabastamist) uuesti pani toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub kindel töökoht. Kohus, ära kuulanud Raul Villemson’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Raul Villemson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Raul Villemson’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Raul Villemson’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Raul Villemson kannab karistust varguste ja väljapressimiste eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud. Raul Villemson’i karistusaja lõpuni jäänud rohkem, kui 1 a. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 2 korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega, 10.07.2001 a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele. viimase karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega ( 26.03.2002.), kuid katseaja jooksul ( 5 kuu pärast vabastamist) uuesti pani toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava 3 varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. puudub kindel töökoht. Vabaduses Raul Villemson peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Raul Villemson ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Raul Villemson’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Raul Villemson’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Raul Villemson’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.05.2008.a) ning Raul Villemson’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Raul Villemson’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.