4-06-5416\1

(231706006574)Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Dmitry Rozhko Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON

1. Dmitry Rozhko süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 päeva kaupa. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
3. Juhul, kui määratud arest ei ole eelmärgitud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu määratud aresti ärakandmist arvestatakse tema kinnipidamisest ja aresti kandmisele paigutamisest.
4. Dmitry Rozhkolt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
5. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.01.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 800784 selles, et 04.11.2006 leiti Ed.Vilde tee 132 maja eest Dmitry Rozhko, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 4433/55 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüülist tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas valget hiinlast ja viina. Kohtuistungil arvas menetlusalune isik, et võis selline asi olla. Tarvitas vist sellepärast, et oli joonud, oli sünnipäeval. Trahvid on tasumata, sest alles nüüd sai endale korraliku töökoha. Käib Narvas kord kolme kuu jooksul, elab Tallinnas Koplis. Tunneb end süüdi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka lühiajalise arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks seekord määrata pikemaajalisem arest, so 8 päeva, mis kuuluks ärakandmisele nelja päeva kaupa. Karistus peaks olema ära kantud hiljemalt 01.05.
7. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka analoogsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 10 560 krooni ulatuses, millised on kõik tasumata. Sellele vaatamata on teda korduvalt väärtegude toimepanemisel kinni peetud. Seetõttu leiab kohus, et senini määratud karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on ta asunud tööle, siis peab kohus võimalikuks karistuse ärakandmise määrata ositi. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik