← Eesti

1-07-3989\1

Obsah (4)§ 424§ 44§ 66§ 50

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12. aprillil 2007.a. 1-07-3989 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Imre Li

§ 424järgi.

Süüdistatav I m r e LIIVAK - isikukood 36410245219; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXX; töötab Agora Logistika AS-s; varem kriminaalkorras karistamata (karistatus kustunud); korduvalt karistatud rahatrahvidega väärtegude eest, viimati 10.10.2006.a Põhja PP LJVO otsusega liiklusseaduse § 7422 lg 3 ja § 7419 alusel rahatrahviga kokku 15 000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. I. Liivakut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja PP otsusega 10.10.2006.a karistati rahatrahviga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, ajal kui karistatus oli kustumata, s.o. 22. detsembril 2006.a kella 17.00 ajal Tallinnas Akadeemia tee 38 maja juures juhtis mootorsõidukit Mazda 626 registrimärgiga 404 MCH, olles joobeseisundis. Sellega pani I. Liivak toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine

§ 424järgi.

Toimikus olevate kirjalike tõenditega: väärteoprotokolliga (tl. 6), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl. 7); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 10.10.2006.a. (tl. 3), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 14), väljavõttega karistusregistrist (tl. 15 - 16), tunnistaja V. Vanatoa ütlustega (tl. 9), samuti kahtlustatava I. Liivaku enda ütlustega eeluurimisel (tl.10-12) on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust

§ 44lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

I. Liivak on toime pannud teise raskusastmega kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga 2 vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust ning eelnevad rahatrahvid on I. Liivak tasunud, nõustub kohus prokuröri taotletud põhikaristuse määraga, s.o.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 160 krooni on 22 400 krooni.

§ 66

lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk vähemalt 2 240 krooni igas kuus. Põhjendatuks peab kohus ka prokuröri taotlust lisakaristuse osas, s.o. 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine.

§ 50lg 1 p 1 tuleb I.

Liivakult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Lisakaristuse kohaldamata jätmine on põhjendamatu isiku suhtes, kes korduvalt on mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis, s.o. toime pannud Liikluseeskirja nõude raskeima ja ohtlikuma rikkumise. Samuti vastab lisakaristuse kohaldamine õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus leiab, et süüdistatavale I. Liivakule põhikaristusena rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5 400 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada I m r e LIIVAK

§ 424

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 160 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 160 krooni on 22 400 (kakskümmend kaks tuhat nelisada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades (2 240 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta I m r e LIIVAKULT mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3 2. Välja mõista Imre Liivakult menetluskulu riigieelarve tuludesse (mida on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777) – s.o sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 kr (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti). Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.