1-07-4744\2

1-07-4744 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4744 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Andres Lepik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andres Lepik (ik 36708090389; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andres Lepik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 18.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Lepik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andres Lepik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21.03.2006.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 3, 4; § 204 lg 1 järgi KarS § 64 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 14.08.2005.a ja lõpp 14.02.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 14.11.2006.a. Andres Lepik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne 2 täitmiskava, millest selgub, et kinnipeetav tahab vanglas tööd teha. Kinnipeetav viibib ainult hetkel kinnises eluosakonnas vabatahtlikult ning rakendunud tööle majandustöödel abitöölisenaeluosakonna koristaja. Kinnipeetav on hetkel rahul elu-ja töötingimustega vanglas. Ta ei soovi ümberpaigutamist teise eluosakonda või teise vanglasse. Eluosakonnas loeb kinnipeetav enda tellitud ajalehti, ajakirju ning vaatab televiisorit. Vangistuse ajal on kinnipeetav vormistanud isikuttõendava dokumendi, mis soodustab kohese tööle asumise vabanemisel. Kinnipeetav on viibinud kinnipidamisasutustes kokku kümme korda ning kriminaalkorras on teda karistatud kaheksateistkümnel korral. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetava vabanemisega on ohustatud igaüks seoses võimalusega langeda varguse ohvriks. Samuti võib olla vanglaametnik, keda kinnipeetav ähvardas Tartu Vanglas tappa. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andres Lepik ei sobi kriminaalhooldusele. Arvestades Andres Lepik’u isikut, eelnevat kuritegelikku tausta ning kõrget riski uute kuritegude toimepanemiseks, samuti ohtlikkust ühiskonnas, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku mitte vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Andres Lepik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on vangistuses olnud mitu korda, kokku kriminaalkorras karistatud 16nel korral. Sellest lähtuvalt ei ole isikule mõistetud karistused täitnud oma eesmärki ega ole suunanud isikut seadusekuulekale teele. Isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla andmete kohaselt teenis elatist varastamisega. Isik on kõrgohtlik ning vabanemisega võib ohustatud olla igaüks, seoses võimalusega langeda varguse ohvriks. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht, samuti töökoht. Seoses elu- ja töökoha puudumisega on risk uusi kuritegusid toime panna suur. Arvestades isiku varasemaid karistatusi, vangla ning kriminaalhooldaja poolt koostatud ettekandeid, puudub veendumus, et isik on sobilik vabastada ennetähtaegselt ning määrata kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Andres Lepik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andres Lepik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andres Lepik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Lepik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andres Lepik kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Viimati viibis kinnipeetav vabaduses 2 kuud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Andres Lepik ei oma, on aeg, mil Andres Lepik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Andres Lepik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andres Lepik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel 3 oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Andres Lepik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Andres Lepik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Andres Lepik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andres Lepik’ul kandmata üle 8 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.02.2008.a) ning Andres Lepik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andres Lepik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik