lg 2 p 1, 4 järgi 4 aastat vangistust;
lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust.
lg 2 p 4, 5, 7 järgi 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1; § 64 lg 1 alusel loeti 29.04.2003.aasta Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Lõplik karistus 4 aastat 6 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 10.03.2003.a ja lõpp 10.09.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 10.03.2006.a. Jevgeni Fedorintšik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et individuaalses täitmiskavas nähti kinnipeetavale ette individuaaltööd sotsiaaltöötaja ning ka psühholoogiga. Soovitati jätkata õpinguid üldhariduskoolis, kuna omab 7.klassi haridust. Samuti soovitati tal asuda omandama mingit eriala, et vabanedes oleks haridust tõendav dokument ning seega ka võimalus asuda tööle. Kõiki neid soovitusi on kinnipeetav eiranud ning suhtunud haridusse ükskõikselt. Keeldus riskihindamisest, kuna soovib vabaneda tähtajaliselt. Kinnipeetav Jevgeni Fedorintšik’ule on viimase vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi 30 korral. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jevgeni Fedorintšik ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetav ei ole teinud vangistuses viibides koostööd vanglaametnikega, käitumiskontrollile allutades rikkus talle kohtu poolt määratud nõudeid ning käesoleval ajal on keeldunud riskihindamisest ning andmete andmisest ennetähtaegse vabastamise kohta materjalide ettevalmistamiseks. Sellest järeldab kriminaalhooldaja, et kinnipeetaval on välja kujunenud negatiivsed hoiakud koostööks erinevate ametkondadega. Jevgeni Fedorintšik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on J.Fedorintšiki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. J.Fedorintšiki karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem, kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J.Fedorintšiki suhtes kohaldatud 30 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud, vanglas ta ei tööta ega õpi. J.Fedorintšik kannab karistust väljapressimise ja röövimise eest, ja mille eest talle mõisteti 4 a. 6 k vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti 3 korral kriminaalkorras karistatud, on allutanud käitumiskontrollile, mille nõudeid süstemaatiliselt eiras ja sooritas kriminaalhoolduse ajal uue õigusrikkumise, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil J.Fedorintšik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kriminaalhooldaja leiab, et J.Fedorintšik ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Jevgeni Fedorintšik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jevgeni Fedorintšik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jevgeni Fedorintšik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Fedorintšik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Jevgeni Fedorintšik kannab karistust väljapressimise ja röövimise eest, ja mille eest talle mõisteti 4 a. 6 k vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti 3 korral kriminaalkorras karistatud, on allutanud käitumiskontrollile, mille nõudeid süstemaatiliselt eiras ja sooritas kriminaalhoolduse ajal uue õigusrikkumise, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Jevgeni Fedorintšik’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 30 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Jevgeni Fedorintšik ei oma, on aeg, mil Jevgeni Fedorintšik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Jevgeni Fedorintsik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Jevgeni Fedorintšik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jevgeni Fedorintšik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Jevgeni Fedorintšik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Jevgeni Fedorintšik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jevgeni Fedorintšik’ul kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.09.2007.a) ning Jevgeni Fedorintšik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jevgeni Fedorintšik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.