1-07-4748\2

1-07-4748 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4748 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Pjotr Rošinets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Pjotr Rošinets (sündinud 13.01.1982.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Pjotr Rošinets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 18.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Pjotr Rošinets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pjotr Rošinets tunnistati süüdi 14.04.2005.a. Valga MK poolt KarS § 199 lg2 p4,5; § 200 lg2 p4; § 64 lg1 alusel 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 14.04.2005.a ja lõpp 14.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.04.2007.a. 2 Pjotr Rošinets`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole P. Rošinets`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles selgub, et kinnipeetav soovib karistust kanda
2. eluosakonnas, kuna enda sõnul omab Ta vanglas vaenlasi. ITK-s nähakse veel ette põhihariduse omandamist, kuid vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav õppima asunud. Käesoleva vangistuse ajal käis regulaarselt psühholoogi vastuvõttudel, vanglas töötanud ei ole. P. Rošinets`i on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas on kokku viibinud viiel korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi puudub P. Rošinets`il peale vabanemist kindel elukoht. Tal on võimalus taotleda elamispinda Valgas, kuid sinna ei soovi Ta elama minna, kuna soovib vabaneda endisest suhtlusringkonnast. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui kinnipeetaval puudub kindel töökoht ja Ta satub tagasi samasse keskkonda, kus Ta eelmise kuritegusid sooritas, ning kui Ta tarvitab alkoholi. Vabanemisel on ohustatud iga isik seoses varavastaste kuritegudega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Pjotr Rošinets sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal vabanemisel puudub kindel elu- ja töökoht, elamisluba ning isikut tõendavad dokumendid. Samas on Valga Linnavalitsus valmis tagama Talle elamispinna ja toimetulekuks vajalikke sotsiaalteenuseid ja –toetusi. Ka on kinnipeetav ise motiveeritud alustama seaduskuulekat elu. Pjotr Rošinets taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav tahab vabanemisel luua oma pere ja Ta o motiveeritud elama seaduskuulekat elu, sest mõistab, et eelkõige toob see Talle endale kasu. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal õppinud ega töötanud. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning vangistuses viibib viiendat korda. Sellest järeldub, et varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, ei ole mõjutanud teda elama seadusekuulekalt. Vabanemisel puudub töökoht. Puuduvad isikuttõendav dokument ja elamisluba, seega ei saaks ta vabaduses ametlikult tööle asuda. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole kinnipeetav esitanud KMA-le taotlust elamisloa ning isikuttõendava dokumendi saamiseks. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt pakuks talle elamispinda tuttav, kelle abikaasa on P. Rošinets`i sõber. Nimetatud sõber aga viibib vahi all. Ta saaks elama asuda Valga linna, seal on võimalus saada elamispinda, kuid Valgas ta elada ei soovi. Tulenevalt asjaolust, et isik on eelnevalt karistatud üheksal korral, vangistuses viibib juba viiendat korda, vabaduses puudub tal töökoht ning kehtiv isikuttõendav dokument ning elamisluba, siis prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Pjotr Rošinets`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et P. Rošinets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on P. Rošinets`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Rošinets`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Pjotr Rošinets kannab karistust võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on ka varem toime pannud varguse ning selle eest mõisteti 3-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras ja vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi P. Rošinets ei oma, on aeg, mil P. Rošinets on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Puuduvad isikuttõendav dokument ja elamisluba, seega ei saaks ta vabaduses ametlikult tööle asuda. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole kinnipeetav esitanud KMA-le taotlust elamisloa ning isikuttõendava dokumendi saamiseks. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt pakuks talle elamispinda tuttav, kelle abikaasa on P. Rošinets`i sõber. Nimetatud sõber aga viibib vahi all. Ta saaks elama asuda Valga linna, seal on võimalus saada elamispinda, kuid Valgas ta elada ei soovi. P. Rošinets peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka P. Rošinets`i suhtes koostatud iseloomustuses. P. Rošinets`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Pjotr Rošinets`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 3-aastasest vangistusest on P. Rošinets`il kandmata ligikaudu 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.04.2008.a) ning P. Rošinets`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks P. Rošinets`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik