lg 2 p 2, 3;
¹ lg 1;
lg 2 p 1, 3 alusel;
lg 1;
19.02.2002.aasta Tartu Ringkonnakohtu poolt mõisteti õigeks
¹ lg 1.
lg 1 alusel liideti
lg 2 p 1, 3 alusel mõistetud karistus osaliselt
Lõplik karistusaeg on 8 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 02.05.2000.a ja lõpp 02.08.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 02.11.2005.a. Roman Gorelov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal vanglas töötanud ei ole. Omab keskharidust. Eelmise karistuse kandmise ajal omandas gaasi-elektrikeevitaja ja raadioelektroonika montööri erialad. Käesoleva vangistuse ajal on osalenud järgmistes programmides: „ Paarisuhete hoidmine ja taastamine“; läbinud psühholoogilise enesearengu kursuse „Rändur“ ning kursuse „Viha juhtimine“. Kuna kinnipeetav on toime pannud kahel korral seksuaalkuriteo, siis katseaja jooksul soovitav kinnipeetavale psühholoogi nõustamine. Samuti mõlema kuriteo sooritamise ajal oli kinnipeetav alkoholijoobes ja seega oleks vajalik ka narkoloogi nõustamine. Kohtulikult karistatud kahel korral. Keskhariduse omandas Tallinna Vanglas. Peale vabanemist saab tööle asuda OÜ-sse FLOPP, mille kohta on olemas garantiikiri. Kinnipeetav on kahel korral viibinud lühiajalisel väljasõidul. Vanglatöötajatega suhtleb vaoshoitult ja viisakalt. Eluosakonnas suhtleb väheste kinnipeetavatega, konfliktsituatsioone väldib. Kinnipeetav on kursis kriminaalhoolduse nõudmistega ja on valmis neid täitma. On nõus sellega, et peale vabanemist on vajalik psühholoogi nõustamine või osalemine teraapias. Distsiplinaarkorras karistatud ühel korral noomitusega. Kahel korral raske isikuvastase kuriteo toimepanemine viitab tema ohtlikkusele ühiskonnas teiste inimeste vastu ja seda eriti alkoholijoobes olles. Halduskorras kinnipeetav karistatud ei ole. Enda sõnul peale vabanemist enam kunagi uusi kuritegusid sooritada ei kavatse. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt ning on nõus vastuvaidlematult täitma kõik temale seatud kitsendused. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Roman Gorelov’il on formaalselt täidetud ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud tingimused- tal on olemas elukoht ning garanteeritud töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Kinnipeetav on enda sõnul motiveeritud elama seaduskuulekalt ja osalema vanglast vabanedes ka vastavas programmis, grupitöös ja /või individuaalses teraapias. Samas on Roman Gorelov teist korda samalaadse kuriteo eest pikaajalises vangistuses, seetõttu jääb risk uue samalaadse teo sooritamiseks. Roman Gorelov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Roman Gorelov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Roman Gorelov’i karistusaja lõpuni jäänud aeg on 1.5 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 1 korral kriminaalkorras karistatud 8-aastase vabadusekaotusega vägistamise eest, karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega ( 14.07.1995 a.). Praegu kannab karistust raske isikuvastaste kuritegude toime panemise eest, ( 2000 a. vägistamine ja sugulise kire ebaloomulikult viisil rahuldamine vägivalla abil ), kusjuures ei tunnista ennast süüdi inkrimineeritavas kuriteos, mille eest talle mõisteti 8 a. 3 k vabadusekaotus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, ära kuulanud Roman Gorelov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Roman Gorelov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Roman Gorelov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse 3 läbivaatamisel arvesse kõik Roman Gorelov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Roman Gorelov kannab karistust raskete isikuvastaste kuritegude -vägistamise eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud vägistamise eest, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Roman Gorelov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus noomitusena, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Roman Gorelov ei oma, on aeg, mil Roman Gorelov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Roman Gorelov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Roman Gorelov pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Roman Gorelov avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Roman Gorelov ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Roman Gorelov’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Roman Gorelov’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Roman Gorelov’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 02.08.2008.a) ning Roman Gorelov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Roman Gorelov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.