1-07-4904\2

1-07-4904 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4904 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Nikolai Simonov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Nikolai Simonov (sündinud 12.02.1950.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Simonov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Simonov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nikolai Simonov tunnistati süüdi 03.12.99.a.; 08.12.99.a.; 14.12.1999.a. Narva LK poolt KrK § 107 lg1; § 100; § 40 alusel ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 10.04.1999.a ja lõpp 10.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.04.2005.a. 2 Nikolai Simonov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on N. Simonov`i suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarrikkumist, millest 1 on kehtiv. Vanglas ei ole kinnipeetav töötanud seoses sellega, et Ta on 2 grupi invaliid. Sotsiaalprogrammides ei ole samuti osalenud. ITK-s määratud tingimused on osaliselt täidetud. N. Simonov`it on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas on viibinud kolmel korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatu alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Tuleviku suhted loodab, et alkohol tarvitab ainult pidulikel juhtudel ja enam sellega probleeme ei tule. Esitatud andmete järgi puudub N. Simonov`il peale vabanemist kindel elamispind. Hagi tasumata suurus on 14 221,70.-kr ning seda Ta ei maksta ei taha. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Ilmsed ohtlikkuse tunnused inimeludele või isikuvastaste tegude toimepanemisele ei esine. Oht on kõige tõenäolisem tüli tekkimise. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Nikolai Simonov sobib kriminaalhooldusele, kuna 9-aastasest vangistusest on Tal jäänud kanda veel vähem kui 1 aasta. Nikolai Simonov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tunnistab oma süüd, hindab oma käitumist negatiivselt, tahtis ennast kaitsta. Väidab, et Tal on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja elada seaduskuulekalt. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on eelnevalt neljal korral kriminaalkorras karistatud, praegu kannab vangistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kohtuistungil antud ütluste järgi on ilmne, et isik peab ennast pigem ohvri rollis olevaks ning tal on probleeme sotsiaalse võrgustikuga. Samuti on hetkel N. Simonov`il üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabaduses puudub kindel elu- ja töökoht, mistõttu kriminaalhooldus tema üle on raskendatud. Prokurör, võttes arvesse kõike eeltoodut, ei toeta Nikolai Simonov`i ennetähtaegse vabanemise taotlust. Kohus, ära kuulanud Nikolai Simonov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et N. Simonov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on N. Simonov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N. Simonov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Nikolai Simonov kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti 9-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras ja vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et N. Simonov`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuna kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristusi ning Ta kannab karistust isikuvastaste kuritegude eest, on aeg, mil N. Simonov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. N. Simonov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka N. Simonov`i suhtes koostatud iseloomustuses. N. Simonov`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Nikolai Simonov`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 9-aastasest vangistusest on N. Simonov`il kandmata ligikaudu 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.04.2008.a) ning N. Simonov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks N. Simonov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik