p 1 järgi 8 kuud vangistust.
lg 2 p 4 järgi 4 aastat vangistust.
lg 2 p 5 järgi 4 kuud vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 5 aastat vangistust.
järgi 6 kuud vangistust.
järgi 6 kuud vangistust.
2 aastat).
lg 1 alusel 5 aastat vangistust.
lg 1 eelvangistuses aeg 16.03.2003-18.03.2003, s.o 3 päeva ja 26.03.2003-26.05.2003, s.o 2 kuud ning kokku 2 kuud 4 päeva. Karistus kandmisele 4 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 12.08.2003.a ja lõpp 07.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.10.2006.a. Ruslan Kerge on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas hakkas käima seitsmendas klassis, kuid võeti kooli nimekirjast maha halva käitumise pärast. Vabal ajal tegeleb spordiga ja loeb raamatuid. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vabanemisel kavatseb elama minna oma vanemate juurde XXXXX. Distsiplinaarkorra karistusi on 50. Ohustatud võivad olla täiskasvanud, kuna kinnipeetav võib kasutada vägivalda ja ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem juhul, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ruslan Kerge ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on vanglas näidanud oma käitumist sellisest küljest, mis saab küsitavaks tema motivatsiooni elada edaspidi seaduskuulekat elu. Kuigi võimaliku vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud kindel elukoht, ei maanda see kõiki uue kuriteo toimepanemise riske. Ruslan Kerge taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on vanglas viibides asunud õppima seitsmendasse klassi, kuid ta võeti kooli nimekirjast maha halva käitumise pärast. Vanglas tegeleb spordiga ja loeb raamatuid. Karistust kannab esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mil ei suuda oma käitumist kontrollida ning muutub agressiivseks. Alkoholisõltuvust aga ei tunnista ning ei avalda soovi läbida võõrutuskuuri. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Tegemist on emotsionaalselt ebastabiilse isikuga. Vangistuses viibimise ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 50-nel korral, mis näitab erilist lugupidamatust kehtestatud reeglite vastu. Nimetatud käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides ei ole ta suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid ega elama seadusekuulekat elu. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk seotud sõltuvusprobleemidega, varasema kriminaalse käitumisega, kriminaalse sõprusringkonnaga, vähese hariduse ja tööoskustega. Kinnipeetav ei suuda oma käitumist kontrollida. Vabaduses puudub tal garanteeritud töökoht, võlanõudeid on üle 50 000.- krooni, mille tasumise on raskendatud seoses asjaoluga, et tal ei ole tööd. Samuti oli enne karistuse kandmist isikul probleeme alkoholiga. Kriminaalhooldaja on avaldanud, et ei nõustu isiku enne tähtaega vabastamisega, kuna küsitav on kinnipeetava motivatsioon elada edaspidi seadusekuulekat elu. Kohus, ära kuulanud Ruslan Kerge ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ruslan Kerge tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ruslan Kerge ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ruslan Kerge isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ruslan Kerge kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute 3 kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ruslan Kerge suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 50 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Ruslan Kerge on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ruslan Kerge peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ruslan Kerge ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ruslan Kerge suhtes koostatud iseloomustuses ning Ruslan Kerge ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Ruslan Kerge tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ruslan Kerge’l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.06.2008.a) ning Ruslan Kerge ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ruslan Kerge vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.